Pühapäev, 24. oktoober 2010

Ohhh

Mitte et mul oma laste vastu midagi oleks, aga... nad ei lähegi vaheajal maale... Homme pidi härra H. neile järele tulema, täna tõusis Laglel kobe palavik... :(

Puhkus missugune, vaheaeg või asi. Ja minu hea plaan vahepeal vaikust kuulata on suure kolinaga kokku kukkunud. Vaikust ei ole minu jaoks ette nähtud. Kui vaadata eelmisi aastaid, siis mitte enne suvevaheaega... Tee, mis tahad, aga lapsed on naise mure. Teoreetiliselt on meil laste isaga võrdsed lastekasvatusõigused ja -kohustused, aga niipea, kui on midagi häda, on see ainult minu mure. Eks ma ju võiksin kisa teha ja neid ikkagi maale saata, aga ma tean, et seal on maja üsna külm, H. ise palju tööl ja majapidamises H. kasuisa, kes mu lapsi just kõige kallimateks ei pea... Nii hull ema ma ka ometi pole, et haiget last kiusama hakkan.

Nojah. Viriseda pole ka midagi. Ise olen selle endale kaela võtnud - juba alates sellest, kui ma tiba rohkem kui kolmteist aastat tagasi rasedaks jäin.

Unistus õndsast paaripäevasest vaikusest ei ole siiski veel surnud.

7 kommentaari:

Sol ütles ...

Varsti tuleb talvevaheaeg, see on lausa 2 nädalat pikk. Ja siis on veel olemas nädalavahetused. Nii et ehk ikka leiad võimaluse.
Mulle meenusid kohe mu rasedused, mille veetmiseks (segamatuses ja vaikuses) oli mulgi roosasid ja sillerdavaid plaane.
Iiveldus, remont ja ootamatult meilekolinud pereliikmed... see oli reaalsus.

kaaren ütles ...

Haiged lapsed on reeglina ysna vagurad. Q mäsu ikka väga suur on, siis kasvõi paar tunnikest iseendale on sama kallis nagu sooje roosasid pärleid täis vann. Ainult siis peab oskama sellesse ajahetke õieti siseneda ning väljuda, et ei jääx hing vmi rahulolematult ripakile. Eneselohutamise & kompensacioonisysteemide aretamine on siin abix. Roosad, rohelised, kollased prillid.

Lendav ütles ...

Talvine, jah... Ma ei tea kunagi ette, mis seis seal maal on, kui Helikari kasuisa on parasjagu töötu ja/või joomatuuril, ei ole ei Helikar ega tema ema nõus lapsi vastu võtma. Ega ma ise neid ka siis sinna saata taha.

Igatahes millegipärast pole lapsed mitu aastat talvisel koolivaheajal sinna saanud.

Paari tunni leidmisega pole mul raskusi, aga ma tahaksin luksust - paari päeva, seda tunnet, kuidas tekib tühik - mul pole kellegi ees kohustusi, keegi ei tule minult midagi küsima või nõudma. Aega süvenemiseks.

Morgie ütles ...

Sul on suured lapsed. Jäta nad koju välja puhkama, pane musapleier kõrva (või siis ära pane) ja mine ise metsarajale jalutama. Ongi hea omaetteolek - kodus istudes segavad ju niikuinii koristamisemõtted.

Väike Nõid ütles ...

Oeh, kui tuttav on see, kui oled arvestanud herr Isa abiga ja siis saab sellest suur ümmargune null.
Nõme, nõme, nõõõmeee.
Aga mis seal ikka.. Üks eesti naine on nii palju tubli küll, et ägab ikka edasi:)) Aeg-ajalt lubab endale nõrkusehetke ja siis laseb nagu auruvedur:))

kaaren ütles ...

Siis peab hakkama qlutama seaduste ning seadusetäitmist jälgijate uxi. Sest alkoholi tarvitamine ei ole põhiseaduslik kohustus, laste eest hoolicemine aga on. ee käib ka yhe teatava nn vanaisa kohta. Teised on ju ka seal, qidas nad 1 pässiga hakkama ei saa? Oi qidas tahax mõnele vica anda, sest ma tean hästi, qidas selliseid joodiqid tegeliqlt poputataxe. Omaenda laste, lapselaste arvelt.

Morgie ütles ...

Kusjuures herr isa abi võib tagant ära kaduda ka nt herr isa tõsise haigestumise tõttu.
Sellisel juhul on reaalseid probleeme küll sama palju.
Ära jääb aga see masendav ja jõudu laastav ebaõiglusetunne, et "miks mina pean üksinda vaeva nägema?" Haigus on force majeure.