Imekaunis päev. Tipphetk oli see, kui tulin linna pealt koju, istusin korraks köögilaua taha (mu köök on ühtlasi ka esik), lugesin tänast kohalikku kobrulehte (Elva Postipoiss, kus mindki oli jälle mainitud, tõsi küll, seekord üsna teenimatult) ja alles siis hakkasin saapaid jalast võtma. Parema saapa roomiktald oli toredasti piisavalt sitke sitaga koos. Täiega. Vaibad viskasin välja, ennast ja saabast ka ja kraapisin seda talda kõigest hingest puhtaks.
Niisiis - oodata on rahasadu. Unes vedasin sibi, pangede kaupa ja otsa see ei saanud, nüüd siis on unenäod siiailma kandunud. Noh, hakkab juba tulema või? Raha, ma mõtlen?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar