Täna on suur päev. Minu ellu ilmus stiimul. Mitte see ora, millega galeeriorje ergutati kiiremini sõudma, hoopis väike armas ahjukene ärklituppa. Nüüd on seal soe ja hubane, vean oma maalitarbed sinna ja... Nüüd meenus, et tegelikult siis oleks justkui põhjust seal tööd tegema hakata... Seda on pikalt-pikalt edasi lükatud. Maalimist nimelt. Ahi ise on ütlemata sümpaatne, näeb välja nagu allveelaev. Või natuke teise pilguga vaadates väike vedur. Täiesti omaette isiksus. Nimi on ka, Miili.
Igatahes ma tänan kõiki armsaid päkapikke, kes on viimase nädala jooksul vedanud mulle 10 kilo sealiha (Onu Fjodori Eri), ahjukese, mandariine, õunu, viinereid, juustu, mahla, mune, juubelitordipulbri... Üks punase Žiguliga päkapikk surus mulle purgi mett pihku, kui tema müügiletist möödusin. Päkapikkudel on kõvasti tirimist olnud, mõned neist asjust pole sugugi kerged... Ma ei tea, kuidas päkapikke tänada, kõik need asjad on mulle vajalikud ja üldse mitte sellepärast saadud, et päkapikk punkte kirja saaks. Sihukesed hoolivad päkapikud. Mina hoolin neist ka väga.
Aga kõige suurem rõõm on ikka Miilist, sest kõik muud asjad sööme me ära, ahi jääb alles. Loodan, et oskan seda vääriliselt hinnata ja mitte anda järgi laiskusele, hakata hoopis tööle.
1 kommentaar:
Hyva sooja talve! & palju 6dusaid 6daqid Miili selcis! Soovib kaaren.
Postita kommentaar