Sain vaevalt ühe näituse üles, kui teine hakkas peale pressima. Järgmisel nädalal, reedel, 14. novembril kell 18.00 on Elva linnaraamatukogus minu, Mari ja Andres (Frugo) Rattasepa skulptuurinäituse avamine. Tõotab tulla lõbus õhtu, juba jõudsime sinna kutsuda sõbrad Konguta kapellist, kes loodetavasti tulevad, teevad muusikalisi helisid ja veel rohkem naeravad. Mõnus, lõbus rahvas.(Lisan vahele: Koguta kapell kahjuks ei saa tulla.) Andres on kutsunud hulga oma sõpru-muinasinimesi ka. Väike vaheldus ja elevus on ikka teretulnud. Kõik selle blogi lugejad on ka näituse avamisele oodatud!
Peale selle kolin paari nädala jooksul märgimaalinäituse Dentesest, Ropkamõisast, Saksa Kultuuri Instituuti. Ja Elva kultuurimajas hetkel üleval oleva maalinäituse Elva männist enne kuu lõppu Konguta rahvamajja. Ja detsembri esimestel päevadel saab uus näitus üles Elva linnaraamatukokku, pliiatsijoonistused seekord.
Selline tunne, et minust hakkab ka tegususe mõõdupuu järgi kunstnik saama. Mis kasu sellest on, kui pildid (või kujud) kusagil kodunurgas tolmuvad, las käivad ikka ilma vaatamas. Ma teen seda kõike küll enda jaoks, aga ikka on hea tunne, kui ka keegi veel sellest rõõmu tunneb.
Viimasel ajal olen loobunud eeldamast, mida oodatakse või mida võibolla ostetaks. Sest see annab nii vähe tulu ja nii palju tüli. Tulgu sealt nii palju-vähe tulu kui tahes, peaasi, et ise endaga rahul olen ja teen ikka seda, mis rõõmu teeb. Muidu hakkab olemasolemise mõte kuidagi üldse ära kaduma... Täiesti töötab see, et kui maalida midagi südamest ja hea tundega, siis hakkavad inimesed sellele tormi jooksma. Tõestatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar