laupäev, 22. november 2008

Dessant

Kongutast toimus dessant Rasinale. Rahvamaja võttis lahkelt vastu meie rahvatantsurühma "Kavalik", Konguta kapelli ja segakoori. Võõrustajaid oli kohal vist peaaegu sama palju, kui meid. Omamoodi hirmus armas on käia sellistes kohtades, kus valgustuse vahetusega on seinad muutunud tõeliseks ajalooõpikuks (vanade lampide alt on värvimata olnud ja seinad on nostalgiliselt rohelisekirjud), igivanad plekkahjud huugavad saalis, see-eest allkorrusel, kus hääli lahti laulsime, oli peaaegu pakane ja haarasime endale ümber seina äärest kaltsumüügi jääke... Inimesed on lihtsad ja otsekohesed, pakuvad parimat, mis võimalik. Rohkem sel hetkel lihtsalt võimalik polnud. Aga pidu oli äge! Ja kontsert, mulle tundus, tuli ka üsna hästi välja. Ütlemata hea oli laulda, lihtne ja kerge on olla sellistes kohtades, lavakrampi ei teki mingit. Ja järjest rohkem meeldib mulle kõrvalt vaadata vanu maainimesi tantsimas. Kohati kangevõitu, tihti nii lihtsa sammuga, et sammu peaaegu polegi, aga nii armsad on need vanapaarid...

Sellised väljasõidud toovad inimesi kõvasti üksteisele lähemale. Ja mõte läheb lahti, nalja saab, uusi ideid tuleb robinal. Seekord leiutati spontaanselt uus hääleharjutus - kuna Mait ja Kaido olid lubanud tulla ja kadusid jäljetult isegi telefonilevist enne väljasõitu, lauldi "Mait saab peksa, Kaido saab peksa.... Maido saab peksa, Kait saab peksa..." - mis meelel, see keelel. Hääled sai lahti küll. Üksmeelne otsus oli, et nad peavad tervele koorile peo tegema. Saab näha.

Kunagi uue aasta alguspooles teeb Rasina rahvas siia dessandi. Kultuur elab.

Kommentaare ei ole: