laupäev, 16. aprill 2016

Tuleb neiu, kiviga...

Käisin täna ERM-i töötoas. Õpetajaks Wulf Hein, eksperimentaalarheoloog Saksamaalt, teemaks kiviaja tehnikad. Oli võimalus teha kivikillu abil põhjapõdra sääreluust flööt, nõel või mammuti võhakillust midagi nikerdada. Ma valisin viimase. Ega iga päev mõnda 20 000 aastat vana mammutit kätte juhtu :) Sain ka ise tulekivist kildu lüüa. Tulemused on siin:
Ruudu laius umbes 18mm, diagonaal 23mm

Eestpoolt

Tagantpoolt. Augu uuristasin ka kivikilluotsaga sisse :) päriselt!

Parempoolne kild on minu löödud, paremalt teine oli mu tööriist selle pisiasja urgitsemisel, ülejäänud on teiste kivimite killud, mis lubati kaasa võtta
Siis tiirutasin veel pisut Tartu taga ja tõin sealt ennekuulmatu lillesületäie koju.







Ramalina fastigiata


Kodus aga ootas värskelt postist tulnud (2 kuud oodatud) vaherõngas fotokale. Nüüd saab veel lähemalt pilti teha! Viimase valgega sain veel aias roomata ja uut vidinat katsetada.

Mis see on?  Kelle käest ma olen selle koju tirinud ja kas tal nimi ka on?
Lehetipp on selline



Kas lähemale ei saaks?

Topeltõieline valge silla. Ainuke siin aias

Aga kes need pisikesed on? Ka mingid sillad? Või kirgaslilled? Või...?

Krookuste sugu on esindatud valgega.
Praegu aga leidsin postkastist kaasurgitseja Esta pildid:

Ürgse kujukese koopia, õpetaja tehtud. Näeb välja nagu grillkana, pea ka tühi...

Esta tööd ja töövahendid

Õpetaja teritab minu hirmusäranüritatud kivi

Täitsa pooleli veel
Ilus päev oli. Väga ilus.

18 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Ohh kui äge päev! See tilluke on silla jah, kaheleheline silla. Eelmine suvi neid jagati ja mulle tundub, et ma sain nii rosea kui alba omale. :)

Lendav ütles ...

See tilluke kaheleheline on mul siin päranduseks. Nii ma neid nimesid ei teagi, ainult rooman mööda muru ja imestan, kuidas need pisikesed sibulikud saavad nii erinevad olla :)

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Sul on tõesti ütlemata lahe päev olnud, täitsa nagu kadedaks teeb, no ikka heas mõttes. Lillesületäis on ka maru :)

Anonüümne ütles ...

Tervitus Tartu tagant lisab, et see sületäis oli kunagi võratäiena väga ennekuuldav. Ümbruskonna sahisevamaid puid oma narmalisuses. Sammalhabeme väänikvend selline, eile istusin ühe jupiga arvuti ligi ja iga värvitoon ja pusa osutus mingiks omaette tegelaseks.
Kui kunagi siit sibulaid tuleb (ja neid tuleb), saab ka Roomavat teha, sest osadele tuleb ise nimed mõelda. Saadud ühe nimega, õitsema hakkasid millegi muuna. Tulipa Muu I, II ja III. Greigid ka mingi IV (nood, mis kassidega järglasi ei anna, kuigi muster on veidralt sarnane naabri kassiga).

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Vau, kui huvitav üritus oli! Aga need puukoore lilled - nendega saab imeliselt lõnga värvida ja õieti teed, siis saad sealt erksa oranzkollase värvi

Futu ütles ...

Tundmatu tulpi meenutav sibullill võib olla Karatau lauk. Aga eksperimentaalne arheoloogia on väga põnev ja tore, et seda tehkase. Ise olen kunagi rauasulatuseksperimendi juures olnud. Sulatati soorauamaagist saviahjus. Terve päev tööd, maaki oli 2 ämbritäit ja rauda tuli sellest vaid niipalju, et oleks saanud ühe hobuseraua teha. Kiviaja madonnad olid sellepärast nii ümarad, et tõenäoliselt ei olnud korilastel ja jahimeestel püsivalt head ajad. Tuli tihti tühja kõhtu kannatada või oli suisa nälg majas. Paksu naise kuju oli ideaal. Võibolla lausa jumalanna. Hästi söönud ja tõenäoliselt ka lapseootel.

Lendav ütles ...

Mis siit kõik teada ei saa, lõnga värvida! Aga kuidas ma raatsin, need lilled on ju nii ilusad... Ja mitu kilo neid olema peaks... Oijah. Käbide, kaselehtede, putkede ja erinevate seentega ma juba olen lõnga värvinud. Samblikud veel täitsa proovimata! Tuleb plaani võtta.

Lendav ütles ...

Karatau lauk jah. Ma juba jõudsin ise ka selle võimaluseni - sain sügisel Kaarnalt muu mudru hulgas ka selle sibula, aga ei mäletanud enam nii täpselt, kuhu ma ta maha panin. Ja tärkavana ma polnud teda veel näinud.

Kassimustriline Greigi tulp ja sisalikumustriline Greigi tulp ja... Äge :)

Ma tean küll kiviaja naisekujukeste teooriat, et lopsakas=tähtis jne, aga tänapäeva kontekstis on see kujuke ikka naljakas :)

Anonüümne ütles ...

Teine tuustvorm seal okstel võis olla Evernia prunastri. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/Lichen_foliac%C3%A92..JPG
Maas on veel veidi, tallatuna ja riisumisest jääb, selle väikese koguse võib koos nottidega või hiljem sibulatega siit kaasa saada, muidu niikuinii läheb oksapuruga tulle.

Ihastes olid ammu aastaid tagasi väljakaevamised, siis tuli tulekive ja sarnaseid tööriistu. Oli seal siis eelmine koolituskoht või sünnilt tarkade alad. Nüüd on majad.

Anonüümne ütles ...

http://wooltribulations.blogspot.com.ee/2013/04/the-trouble-with-lichen.html

MUHEDIK ütles ...

Nii sisukas ja põnev päev, niisuguseid tuleb mitme aasta kohta väga harva ette.
Ja see lillesülem paneb õhkama, imeilusat tööd teeb peale Sinu ka loodus:)
Muu on juba määratud :)

kaaren ütles ...

Vinge ja ilus!

thela ütles ...

Vahvad tegemised, Ja pea on Sul ka kevadiselt roheliseks tõmmanud :)

Lendav ütles ...

Pea on roheline jah, varsti lähen õitsema :D

Anonüümne ütles ...

See koolitus on ka nime poolest varjatud väärtusega, kui sooviks uudishimu tagavat rida CV-sse :). Mitmed spetsialistid saaks end kandideerides kindlalt meelde söövitada, kui pilk libiseb haridustee ja enesetäienduste juures üle "Kiviaja tehnikate". Programmeerija, elektrik, stilist,..

kaaren ütles ...

Just, nende täiendkoolituste osa cv-s ei tohi alahinnata, kui vaja on erialaselt esineda.

Anonüümne ütles ...

Samblikest ja kilogrammidest. Prooviks nokkisin väikese pange jagu, kokku surumata jäi esimene kg veel kaugele. Niiskuse pärast ei tahtnud kohe tihedaks suruda.
Maast korjates ei tule just puhas kraam, on see kasutatav või poleks värvijale nii tekitatud lisatööde tõttu mõtet? Ja kaks liiki on segi.
Igatahes see tuust on saadaval, oksakuhja alt korjan hiljem sinna juurde. Siin oleks see raisus praht. Riputan seni tuulde.

Morgie ütles ...

Mõnus kiviajakunst.