 |
| Kullatilgad lehekaenlas |
Vahepeal kiskus kuidagi väga talveks kätte. Eile hommikul oli lausa lundki maas, õhtuks oli see küll sulanud - terve päeva sadas nagu kõige kõledamal novembripäeval. See-eest täna on juba jälle kevad.
 |
| Kopsurohi avab oma kauneid roosasid silmakesi päiksele |
 |
| Ei saa üle ega ümbert, sillerdus kutsub |
 |
| Teemant |
 |
| Uusasukad. Lõokannus Ahja äärest |
Üleeile oli poisil viimane asenduspäev. Leping oli küll tema nimel ja ta käis muidugi tublisti tööd ka tegemas, aga minu koormus oli ka siiski seetõttu suurem. Nii et eile, kui läksin ainult oma territooriumi kasima, oli tunne, nagu mõistujutus - teate küll, selleks, et kitsikust kaotada, tuleb tuppa võtta kits. Kui paari nädala pärast kits välja lüüa, on äkki ruumi laialt. Ma sain nüüd sellest kitsest lahti, ei mingeid poiste tööõpetuse tolmuseid klasse enam, kaerahelvestega kokandusklasse, niidijupikestega käsitööklasse, värviplekkidega kunstiklasse... Nii lihtne ja kerge oli nüüd! Palju kergem, kui enne asendust!
Tööd oleks palju teha. Joonistada kavandeid, juba ootavad ka saagimised. Ja see näitus... Kusagilt tuleb lihtsalt aega võtta. Ma ei tea, kustkohast. Sest vägisi enda arvel päevi pikendada ma ei suuda - alles ma olin haige ja see sai küll selgeks - üle jõu pingutamine viib katastroofini - pärast ei jaksa kohe pikemat aega enam mitte midagi teha ning võlahunnikud kuhjuvad veelgi kõrgemaks. Ega mul muud üle jää, päev haaval tuleb elada ja tegutseda, jõudumööda.
Esimene puukuju on praktiliselt valmis. Talvel alustasin, nüüd siis sai viimane lihv ja natuke ka värvi, sest see kuju on temaatiline, looga ja tellitud konkreetseks otstarbeks. Ma muidu tavaliselt oma kujusid väga värvida ei armasta. Ühed koolitüdrukud olid loovtöö projekti käigus otsustanud, et neil on puukuju vaja. Teemaks see, et parte ei tohiks tegelikult saiaga toita. Jõudsime ühiselt sellise väljenduseni:
 |
| Tiivatriibud tegemata veel. Selle külje peal on ka koht, kuhu panna selgitav infotahvel |
Värvimine vajab veel pisut korrigeerimist, mul lihtsalt ei olnud sel hetkel õiget sinikaela tumerohelist tooni võimalik segada, pean värvivarusid täiendama. Ja ülejäänu oleks vaja õlitada.
Sai see nüüd hästi või halvasti, eks aeg näitab. Kuju tuleb muidugi veel õigesse kohta paigaldada, loodetavasti lahkub aheldatud sinikael mu õuelt varsti. Oma koju tahaks ikka midagi rõõmsamat ja helgemat.
Päikest!
13 kommentaari:
jah, sinu töödes on ikka vägevust, kui sa selle puu sisse paned, siis sealt midagi koorub.
Edu!
Uhke kuju. :)
Ilus ja mõtlemapanev sinikael. Kahju, et paljast kujutegemisest vist ära elada võimalik nii väikeses riigis ei ole. Ja endale tuleb iga päev meelde tuletada, et ennast katki teha ei tohi ja inimkeredele varuosi ei müüda kusagil.
See on üks tore part ja kui seda va saia ei peaks olema, aga et saia pärast see kuju on tehtud, siis peab. Kuju on ikkagi uhkelt välja tulnud :) Ja see ületöötamine, no inime võiks ikkagi juba õppust võtta, käitud nagu oleksid Jäära tähtkujust aga ei ole ju, palju mõistlikumast oled :D
No tegelikult olen ma laisk nagu muda. Päriselt :)
Part on äge!
Ja no mis ma ütlesin? Nagu Inglismaale tagasi sõidan, läheb ilm ilusaks. Taevataadil on minuga mingi kana kiskuda:(
Väga ilusad kevadised fotod :)
Ei tea, kas seda ilusat ja kõnekat kuju vaadates ikka tuleb inimestele mõistus pähe.
Aga eilsest lumest ja sajust võib täna tõesti imelisi tilku pildile saada.
Kui mingist asjast räägitakse, siis kellelegi see ikka meelde jääb. Kuigi, lollid jäävad lollideks.
Sellised imelised lähivaated on aianduse väga oluline osa. Ilusad kullatilgapildid!
Nõuka ajal elasid hästi riigipalgalised nn ametlikud kunstnikud, igal muul ajal, igas muus riigis jne, eriti aga meie kliimas, peab ennast ettevõtlikumalt elatama. Ja maalähedastes kohtades ongi teatud mõttes väikesed enda ylalpidamise valikud. Kahju. Ja veel yks asi. Suuri asju saab teha ainult mitmekesi, aga kuipalju on meil mehi, kes suudavad pereettevõtte nimel oma mugavustest, eelarvamustest ja egost järeleandmisi teha.
Aga teisi ettevõtteid ja inimesi huvitab eelkõige asjast tulenev puhaskasum, mitte sinu loomingu hea käekäik.
Kuju headus saab lõplikult tõestatud, kui rähnjad pärispardid nokivad saia sealt ära ja tädid hakkavad kujule toiduks pärissaia tooma.
Väga ilus kuju. Loodan, et vähemasti mõnele inimesele toob see küll mõistuse koju tagasi.
Ja Sina proovi ikka rahulikumalt. (ma tean omast käest - lihtne öelda, raske täita).
Vau, see on ilus! Armastan seda nii väga <3
Postita kommentaar