laupäev, 11. juuli 2015

Tasa ja targu...

 ...ei ole ma viimasel ajal midagi teinud. Eile sain alla kirjutatud uue töölepingu, esmaspäevast alates puhkust asendama, õigemini ootamatult lausa kahte kohta kahte inimest asendama. Kuna ma ise puhkan? Kes seda teab... Õnneks on mul põhitöökohal ikkagi suhteliselt lihtne. Eks ma siis tööajast puhkan.

Eile ei saanud müüritöid tegema minna, pidevalt ladistas. Täna siis kahe vihma vahel haarasime emaga liiva- ja kiviämbrid, tsemendikotikese ja surnuaeda! Mina ei olnud varem ise selle ainega otse kokku puutunud, nii et lõin paha aimamata oma väiksed valged käpakesed sulasegu sisse ja ladusin kivikesi ning pätsutasin vuuke (oi, kuidas mulle meeldib kinnasteta töötada!), kuni enne pisut kriimustatud sõrmeots hakkas kuidagi imelikult hellaks muutuma. Õnneks oli objekt tilluke ja tööaeg lühike, aga koju jõudes oli esimene asi söövitatud sõrmeots kopranõresalviga sisse määrida ja plaasterdada. Jälle targem, kindad on ikka vahel vajalikud. Esimene sarnane kogemus oli kitsenahalt karva mahavõtmisega - jälle määris loll paljakäsi tuhaputru karvade sisse... Siis oli auke käenahas palju rohkem. Igatahes sai esimene müüriladumiskatsetus tehtud. Mõne aja pärast* on tõehetk - eks näis, kuidas värske klumbiserv välja tuli, kas terveks jääb ja laiali ei pudene. Parandada on ka muidugi alati võimalik, eks tulevaks surnuaiapühaks jaanipäevaks on asi ikka valmis lõpuks :)

Ah jaa, üks suur sündmus oli täna veel. Ennelõunal käis siin sibipütt. Ega seda ei olegi lihtne leida enam. Kohalik kommunaal lõpetas vastava teenuse pakkumise, Tartu firmal on liiga lai auto ja ei mahu väravast sisse, nüüd siis lõpuks leidsime piisavalt vana ja kitsa autoga ning vastutuleliku vedaja. Oijah. Majaperenaine ikka püüab vahel seletada, et auto pole siin kaugel kuuri taga kunagi käinud, sellega pole kempsu ehitamisel arvestatudki. Aga seal on ju ometi villkopp ja kaevad maasse kraavid ja asi see 2 kanti siis maase immutada pole? Ohoo-jajah. Muidugi. Linnakrundil ka veel.**

Täna õhtuks aga tahaks metsa veel minna. Võtame Laglega telgi kaasa ja vaatame, kas ilm lubab väikest ära käimist :) Kaur jääb koju kasse passima.
Tasa ja targu :)
*Ema tahtis juba homme minna vormi poti seest välja kakkuma, mina ootaks vist päev-paar kauem veel. Aga ega ei tea ka. See ei ole ju teab mis kandekonstruktsioon, hea, kui käputäit mulda jaksab edaspidi sees hoida.

**Meenub isa geniaalne ütlus, mis legendi järgi oli pärit mu vanaonult ja mida sobis absoluutselt igas olukorras öelda: "mis sa sitaga mässad!".

Ps. Pilte värskest ehitisest näeb siis, kui on midagi näidata.

Kommentaare ei ole: