Lillekesi

Erakordselt lillelised päevad on olnud. Eile külastasin oma ema, tütre ja ristiema seltsis Muhedike aeda. Lagle pildistas seal ohjeldamatult, kuni õnnetult teatas, et aku on tühi... Järelikult tuleb tagasi minna :) See oli lausa religioosne käik, umbes nii, nagu kirikus käiakse. Ülev ja harras meeleolu kestab siiani.
Pisike valik fotoseeriast:

Ja siis saigi fotoka aku tühjaks, ülejäänu sai salvestatud ajukäärude vahele.

Teiseks oli täna Lagle 9. klassi lõpuaktus. Võrreldes eelmise aastaga oli see palju-palju inimlikum, poole lühem ja kõnesid peaaegu ei peetudki :)
Lagle oli seal ainuke meikimata ja kleidita tüdruk. Arvatavasti ka ainuke, kes lõpuriided ise õmbles. Kuigi kleidid jätsid kohati küsimuse õhku rippuma, olid selle aasta tüdrukud võrreldes läinud aastaga siiski palju maitsekamad. Möödunud aastast on meeles mulje, nagu oleks plikadekari jooksnud läbi kardinapoe, möödaminnes varastanud juhuslikke neoonvärvilisi tülliribasid ja nendega ennast kuidagi katta püüdnud. Nii et kokkuvõttes üllatas aktus positiivselt - lühike, asjalik, lõbus (klassijuhajate kõne oli hoopis lauluvormis) ja ka silmale ilusam vaadata, kui möödunud aastal. Üks asi oli ikka muutumatu - vaesed lapsed olid endale jalga ajanud ülikõrged kargud, mille otsas mõni üksik kuidagi käia oskas. Poistel on selle poolest ikka lihtsam - ülikond, madalad kingad ja korras.

Kaur tegi meist kodus pilti ka. Lagle jäi pildile uinuva kaunitarina :)
Tüdruk nagu muinasjutt - Malviina, Lumivalgeke ja Okasroosike ühes tükis :)

---

Sain fotokast pildid kätte. Panen mõne paari päeva taguse meenutuse veel:

Selline ühistöö

Sellise vaatega aias, sellisel hommikul

Kus miljoni muu taime hulgas on sellised roosid

Täpsemalt saab meie geriljakunstist lugeda Muhedikumaailmast.