Annan teada, et homme, üheksandamal detsembrikuu päeval käesoleval aastal ootan kõiki miljoneid fänne mitteametlikule näituse avamisele. Üritus saab toimuma Elva Linnaraamatukogus, täiskasvanute osakonnas ja orienteeruv kellaaeg alates kella ühest päeval kella kolmeni päeval (või midagi sinnapoole). Kohvi ja kooki võib saada, aga pole kindel.
Kuulutus täieneb ajas, niipea, kui suudan mõne pildi tekitada, lisan (praegu teosed alles valmivad - viimased laastud lendavad).
Laastud ikka veel lendavad, seega tasub ikka tulla mu pisikest näitusepojukest vaatama, sest siin on ainult poolikud versioonid, kõigil on veel mõni detail puudu ja tegelikult võiks nende kallal rohkemgi nokitseda. Eks teen, nagu jõuan.
Need portreed on kõik reaalsete inimeste omad. Tuleb tunnistada, et portree reljeefina esitab tegemisel ootamatuid väljakutseid - mõne millimeetri sügavusega tuleb väga palju edasi anda ja samas säilitada sarnasus portreteeritavaga. Kui valguse langemise nurk muutub, muutub ka pilt, mis teeb nikerdamise veel raskemaks. Praegu näiteks avastasin, et vanaisa Rudolfil on mokk ülaltvalguses ootamatult töllakil, mida tal tegelikult absoluutselt ei olnud. Ja tädi Helju on rohkem nagu joonistus, sest alusplaat on pisut õhuke. Ning kallima isa Helmut on mingis valguses hoopis Artur Rinne moodi...
Kes suudaks siinmail puulõike tegemist õpetada? Ega ma väga põhjalikult õppida viitsiks, noh et 4 aastat kõrgkoolis ja siis magister ja... Aga ühe korraliku kursuse võtaks küll.
Ei lobise rohkem, töö ootab!
1 kommentaar:
Hea!
K.
Postita kommentaar