Igasuguseid vahvaid asju juhtus. Kontserdid minnes ja tulles olid muidugi ka toredad, eriti minnes, siis laev kõigutas omatahtsi ja meie liikumine võis kõrvalt päris põnev olla vaadata. Tagasitulles oli seevastu vaikne ja kõla laevas üllatavalt hea. Mina olen igavene pidur, teised kablutasid peale kontserti kohe tantsima, aga mul ei olnud seekord tantsujalgu kaasas. See-eest tegin pilti. Esimesel fotol on üks vahva Aafrika trio, irmus armsasti laulsid. Teistel siis juba need, kes taipasid tantsujalad ühes võtta. Bänd oli Ungarist.
YMCA |
Räägivad, et tantsida olla hulga lihtsam olnud, kui seista või niisama kõndida.
Ega ma kaua ei jaksanud, olin esimene, kes juba enne südaööd kajutisse magama komberdas. Sulaselge puhas väsimus garneeritud väikse iiveldusega.
Enne lõunat saime laevast maha ja Stockholmi avastama. Üks kohalik eestlane näitas meile (mina ja kaks minusugust hullu kaaslast) vanakraamipoe suuna kätte ja sellega meie muljed Stockholmist üldiselt ka piirdusid. Tore oli, sai korraga poetuuri teha, et lastele koju nänni osta ja muuseumis käia. Kõik ühes kohas. Kui jalad juba nõtkuma hakkasid ja silme ees virvendama (kogu kaasasolev napp vahetusraha tuli ju laiaks lüüa ja ma olin lõpuks arvutamisest täitsa väsinud, et kas kõigile on midagi saanud ja kas rahast ikka täpselt jagub), läksime välja, matkasime natuke linnakaardi abiga (vilets kaart oli, isegi kirikuid ei olnud maamärkidena tähistatud...) ja traditsiooniliste vaatamisväärsusteni - loss, vahtkonnavahetus, vanalinn, kalaturg jms - ei jõudnudki. Tegime tiiru ümber hiiglasliku katlamaja ja möödusime elektrivõrkude üüratust sõlmpunktist.
Puhkasime silma ja jalga Soome pargis (nii armas, kuluhein põlvini ja hiiglaslikud ürgvanad tammed) ja oligi juba aeg laevale jälle minna, teha jälle väike lavaproov ja siin oleme juba teise õhtu esinemist ootamas:
Viimasel ööl jaksasin ikka natuke üleval olla, käisin "karaoksendamist" kuulamas (ühe meie karaoke-fänni tabav sõnaleid), seda tasus kuulata ainult seetõttu, et enamus esinejaid oli meie koorist (ausalt, meil oskavad kõik lauda!) ja "oksendamist" nii et kõrvust veri väljas, oli vähe. Lõpuks laulsime väikse pundiga kajutis rootsi rahvalike laulude lauliku järgi mandoliini saatel kella poole kolmeni öösel. Ärkasin juba Eestis.
Endale tõin laevalt kaasa karbi küpsiseid. Tühja neist küpsistest, aga karp on ilus. Plekist. Mucha piltidega. Mul on plaan see aktiivsesse kasutusse võtta ja võibolla kunagi lastelastele pärandada.
----
Täiendus: kellel huvi ja võimalus, vaadaku fb Konguta koori lehele - seal on hägune näide esinemisest videojupi kujul.
2 kommentaari:
brr, meri, laev, huu!
Aga katlamaja on nummi.
Hea.
Ma naudin uut teadmist Stockholmi kylluslike vanakraamipoodide kohta:)
Postita kommentaar