Sain täna pisikese initsiatiivi ja ühiskondlikult kasuliku töö eest pisikese rahalise preemia. Põhimõttega, et see ergutaks edaspidigi mõtlema ja tegutsema natukenegi otsestest tööülesannetest väljaspool, kui ma ülemusest ikka õigesti aru sain. No tore oli muidugi, midagi ootamatut taskus krabisemas on ikka meeldiv. Peale selle meenus, et mõni päev tagasi nägin unes sitta, mis traditsiooniliselt rahasaamist ennustas.
Möödus tund, teinegi. Ja seos raha ja töö vahel hakkas tuhmuma. Ma vist saan juba natuke aru, miks mul rahaga on nagu on. Ma nimelt ei suuda tööd ja raha omavahel piisavalt seostada! Ma võin teha tööd, ka ilma rahata, aga see peab mulle siis väga meeldima. Ja ma võin saada raha, aga enamasti on mul millegipärast tunne, et see tuleb kusagilt niisama, nagu kingitus. Isegi töö eest on see nagu kingitus - mina kingin töö, mulle kingitakse vastu raha... Muidu pole ju süsteemil vigagi, aga näiteks kunsti (maalide, kujude) hinda on jube raske määrata - kuidas ma määran kingituse väärtuse? Ja ajatöö on niiviisi kole nüristav - kuidas ma kingin vabatahtlikult oma aega, kui ma ei tee seda rõõmuga? Seda, et ma teen tööd raha eest, suudan meeles pidada suhteliselt lühikest aega. Kummaline. Ja kui ma palka saan, siis mõttega ma saan ju küll aru, et see on konkreetselt tööl oldud tundide eest, aga tunne on ikka, et see lihtsalt tuli kusagilt... Kummaline. Ma võin vabalt raha vastu võtta ja üldse mitte tunda, et ma peaksin selle eest midagi tegema. Võlgu tunnen siis, kui olen lubanud midagi teha - isegi siis, kui selle eest midagi vastu ei saa. Käin vist tööl ka ainult sellepärast, et ma olen lubanud, teised ju arvestavad minuga.
Kokkuvõttes on tunne, et peaks unes rohkem sitta nägema. Seda, et selle jaoks midagi veel ka tegema peaks, ei tunne.
Kahtlane, kas sellest preemiast ka tegelikult sellist kasu on, nagu loodeti.
---
Teine teema, mis läbi närimist tahaks, on kunstnikuks olemine. Täna hommikul tööle tulles jõudis kohale, et olgu teiste inimestega, kuidas on, aga mina küll mingi kunstnik ei ole, kui ma samal ajal tööd ka pean tegema. Mul lihtsalt ei jätku selleks aega ja jaksu. Kunst nõuab süvenemist, töö kõrvalt seda korralikult teha ei saa. Sai ju eile näitus avatud, aga oma jõududega poleks sellega küll hakkama saanud. Minult on näitusel ainult 5 väikest skulptuuri, Marilt 6, ülejäänud on "päris kunstniku" Hallani tehtud. Tema ju ajatööd ei tee, tal on võimalus järjest ja järjest luua, tal on suurepärane aed oma kujude alles hoidmiseks, ta võib silmagi pilgutamata juba olemasolevast panna kokku suurepärase näituse... Mina... kodus, linnas, saen ainult hädapärast (ei taha väga naabreid häirida), hoida kujusid ka kusagil pole - nii, kui valmis saavad, kingin tavaliselt ära... Olen saagimas käinud ka Meremäel ja Siksäläs, eelmiste näituste komplektid on sealmail valminud. Aga kui käia regulaarselt tööl, ei saa ju niiviisi kunstilaagreid korraldada... Skulptuurinäituseks sai ennast kokku võetud ja läbi vihmase sügise koduõues midagigi näituseks tehtud, aga see tähendab, et ma ei ole mitte midagi jõudnud joonistada ega maalida (peale ühe tellimustöö). Kudzu teab, et mul juba aastajagu üks idee käärib, mitte üks kriips ei ole sellest veel tehtud...
Mul on metseeni vaja.
10 kommentaari:
Pigem ateljeed.
See aga maksab raha. Raha saad leivatööd tehes. Siit hakkavad vist tekkima mingid seosed töö ja raha vahel... :)
Tubane ateljeeruum on mul juba olemas, ärklituba nimelt. Saagida pole seal mõistlik, aga maalida-joonistada küll. Metseeni on mul vaja selleks, et ma ei peaks tööl käima ja saaksin loominguga tegeleda. Töölkäimine on väsitav ja nüristav, pärast lihtsalt ei jaksa... Võin suurema osa oma loomingust rõõmsalt metseenile kinkida, kui tema mu elamiskulud kinni plekib :)
Olukord on selline, nagu ühel vanal sõbral trummaril. Teeb tööd selleks, et trumme osta, et saaks oma armastatud trummimänguga tegeleda. Ja samas kulub töötegemisele nii palju aega ja võhma, et trummi mängida pole enam aega ega jaksu.
Meie kliimas on see paratamatu...
Hundi Ulg pidas silmas - korralik suur atekas korralike teeninduspindade, auto varjualuse ja loomulikult vee ja elektriga...
M2ssan siin mitu aastat omaenda ateka tegemisega, millest veel isegi vundamenti ei ole, sest muud asjad on alati eespool. Praegu ehitan alles juurdep22suteed!
Oi, kui ropp.
Kulla tydruk, okkaline saab olema su tee. Alusta maalapi hankimisest, ja siis kutsu s6brad appi. Ma ei ole kyll s6ber, kes Sul tihti kylas ja sydames k2ib, aga 6ues m2ngida ja teinekord kedagi avitada armastan kyll.
K.
Senikaua, kuni ma lihtsa üüriraha pärast rabelen, hää on, kui sealt kõrvalt natukene süüa ka osta jaksab, ei jaksa ma suurema ateka peale mõeldagi. Ma ei saa selles väikseski midagi tehtud...
Meenus ühe kunstikooli õpetaja ütlus, et kui inimene ennast tõesti kunstnikuks tahab nimetada, peaks ta aastas vähemalt 4 personaalnäitust tegema. Ma ei saa ühegagi hakkama, pole lihtsalt jaksu, vaim on peale tööpäeva nii nüri... Kurb.
Kõik ettevõtmised - alates maalapist - eeldavad vabu ressursse, eeldatavalt rahalisi, mida hetkel pole. Kes mulle ikka maalappi hakkab kinkima? Ja kui kingibki (pakkumisi on tegelikult olnud), siis nii kaugel, et ma ei jaksa sinna piisavalt tihti sõita. Nokk kinni, saba lahti...
Ma pole suvest saati kriipusgi paberile tõmmanud, täitsa hale hakkab.
Kui kokku saame, siis nutame koos:)
Oi, ma tean... ja see n6iaringi m88da astun ma ka ise... T88tad, et oleks peavari jms esmane, ja muux enam pauerit ei j2tku...
Unistused tasub siiski soojas hoida, et v6imalusel neid reaalsusega sobitada - ehk trehvab kunagi isegi soodne juhus ette.
ma ei ole mingi usinuse mustern2idis , lihtsalt tavaline orjaja, kes peab orjariigis oma k2tega k6ik elux vajaliku sepistama, ja suguv6sa abist, hinnatud ameti omandamisest vms lisav22rtusest ei ole m6tet isegi unistada.
a sa oled tglt v2ga tubli ja usin oma ande ja armastuse hoidmise ja arendamisega. kui sa viitsixid, siis v6ixid meie juures saagida, sest privaatsust, ruumi, elektert ja vett on, kaugel pole ka.
muidugi, oma on oma, ja meiel on ka omad puudused...
Siin ma tahaks öelda seda, et HUVITAV---kõik inimesed,keda mina üldse tunnen,teavad, et s-ta nägemine unes tähendab raha,kulla nägemine "s.tta". Aga kõik unenäoraamatud räägivad, et s.tt on ikka s.tt ja kuld on kuld!
Postita kommentaar