neljapäev, 15. märts 2012

Regulaarne teadaanne

Olen elus.

Vahepeal kippus küll juba vastupidine tunne tulema, aga näe, siin ma nüüd olen.

Kõigepealt lõi pähe - mingid juhtmed sattusid liiga lähestikku ja jubeda kärsahaisuga sulasid kokku. Siis vajus allapoole ja jõudis kõhtu. Ishias, ma ütlen! Paar päeva paastusin, pisikese palavikuga. Nüüdseks on see jubedus möödas. Eile käisin teist korda laavakivimassaažis, küllap ka see aitas kaasa.

Laavakivi ise aga oli... maagiline. Ma ei tea, kuidas, aga see leebe, pehme, pikaldane tegevus (koos sobivate eeterlike õlidega) teeb minuga midagi sellist, mida ma pole varem iial kogenud. Eile õhtul oli veel üsna tavaline tunne, aga juba täna hommikuks on midagi minus tasapisi muutuma hakanud. Ja mul ei ole kahju, et ma oma viimase raha selle peale panin - selle kuu palk on veel saabumata. Ainus, mis on kuidagimoodi võrreldav selle tundega, selle muutusega, on armumine. Küllap sobivad erinevatele inimestele erinevad ravid ja tegevused. Hullult hea meel on, et ma lõpuks ka midagi enda jaoks päriselt töötavat olen leidnud. Žanna ise on aga nagu inglike - pehme, leebe, malbe blond, kelle vanus on vist igavesti noor.

Järgmisel nädalal algab kevad.

---

Mh, palk tuli...

2 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

Ma tulen sulle suve poole kylla. Kui on kindel, et elus olen:)

Metsamoor ütles ...

Laavakivi on mu lemmik kivi... eespool safiire ja muud pudipadi... Sest see annab sooja... Nii kehale kui vaimule...