esmaspäev, 19. märts 2012

Mulje

Just nüüdsama kirjutasin sellest, kuidas oluline pole mitte täpsus, vaid mulje - joonistamisest oli jutt. Sealjuures on hulgaliselt valdkondi, kus ma väga hindan seda, et "mulje" ei erineks tegelikkusest. Olen ikka aus püüdnud olla - nii teistega kui ka endaga. Vahel õnnestub, vahel mitte.

Paar päeva tagasi kohtusin ühe blogituttavaga. Kummaline kohtumine oli - minu jaoks vähemalt. Meil on niivõrd erinevad temperamendid, et ma hakkasin tänu sellele kontrastile ennast üle hulga aja kõrvalt nägema. Nägin, kui aeglane ma tegelikult olen. Ja seda, kuivõrd vähe on minus (antud hetkel) sädet. Viskoosne nagu... mesi? Aga mitte nii magus? Kas ma kleebin ka niiviisi?!

Kunagi lapsena häbenesin ennast, tahtsin olla teistsugune, targem, julgem, osavam... Nüüd enam ei häbene. Olen see, kes olen. Järjest julgemalt. Ja lähen selles ikka osavamaks. Võibolla on selles isegi oma terake tarkust...

Ei häbene. Vahel lihtsalt imestan, kuidas asjad käivad, et mõni naine ei julge toast meikimata ninagi välja pista, et mõni ei julge sugulasi külla kutsuda, kui köögis on möödunud aasta remont (ilmselgelt vananenud! mis mulje me niiviisi jätame!). Imestan silmakirjalikkust, imestan, kuidas ühele räägitakse üht ja sealsamas teisele vastupidist... Ise püüan sellisel juhul pigem vait olla. Alati ei õnnestu. Ega minagi ingel ole.

Mulje on nagu kataloogipilt. Tore on, kui tegelik toode ka sellele vastab.

Kui palju on abielusid, mis koosnevadki ainult "muljest"? Kui palju inimesi loovad võltsfassaadi küllusest ja võimust, vabadusest, samal ajal orjates näiteks panka? Ja kui paljud näitavad ennast viletsamana, et saada toetust, haletsust, tähelepanu? Kui suur osa meie eludest on näitemäng?

---

Teine teema, mis mind ikka ja jälle hämmastuma paneb - ju ma olen siis selle koha pealt naiivne - on mehed. Kas tõesti on nii, et kui naine on mehega koos saunas (näiteks), siis mehel on peaaegu et kohustus naisele läheneda? Füüsiliselt? Lihtsalt sellepärast, et üks on naine ja teine mees? Mõnda meest ma tean, kellel see on lausa läbiv käitumisviis (ja iseloomuomadus), aga kas see on üldine? Ma ei ole ennast kunagi eriti ligitõmbavaks pidanud. Ja mind pole ligitõmbavaks ka peetud - vähemalt mitte niiviisi, käsipidi külge kleepudes. Olen kümnete meestega koos saunas käinud, tuba jaganud, pikki jalutuskäikegi tehtud, ilma igasuguse seksuaalse kleepimiseta. Ja nüüd siis... vana inimest... niiviisi traumeerima... Ma pean ju hakkama oma maailmapilti niiviisi korrigeerima! Vaev ja viletsus!

5 kommentaari:

konn, lendav konn ütles ...

Armas Lendav - see on ainult kevaditi nii. Sügisel ja talvel istub (rääkimata lamamisest) meeskodanik palja naise kõrval täiesti apaatselt, lausa letargiliselt. Seega edaspisi korralda ühissauna perioodil 15. oktoober - 15.märts, mida on hea meeles pidada, sest tärminid peaaegu ühtivad kummivahetusega (vabandust, rehvi-).

Lendav ütles ...

Armas Konn, see on ainult konnade puhul nii. Soojaverelised ei pruugi nii reeglipäraselt käituda. Näiteks rebastel on jooksuaeg juba veebruaris!

kaaren ütles ...

Inimestel aasta ringi, sest t2nu riietele ja soojadele urgudele polevaja kutsikate elluj22miseks paaritumishooaega kitsalt sesoonsena pidada.

Morgie ütles ...

Sädet! Neiu, teis on alati soojalt hõõguvad söed. Sädemed võivad küll kõrvetada, aga sooja ei anna. Ma neid väga särtsuvate sädemete inimesi isegi pisut pelgan - neid, kel eksalteeritus lainena üle pea lööb. Eemalt vaadates on atraktiivsed jah.

Ligikleepujad paraku tabavad ära selle hetke, mil su okkad on maas. Ilmselt seep see oligi. Sa oled see inimene, kes väsimusega ei keera mitte soojust maha, vaid laseb kilbi alla. Ja see soojus tõmbab ligi.

Skarabeus ütles ...

Ma iga kord mõtlen, et rohkem ei kommi,aga nagu öeldakse:tuleb aga meelde.MULJE...
Meil siis vaene sugupuuharu ja edukate haru.Kui rahvas elus oli,siis suhtles,luisates,ennastupitades,ümber-nurga-jutte heietades,vihates ja armastades,kadetsedes ja uudistades jne.Nüüd on kõik surnud ja olemasolevad ei suhtle.Mu tädi ei tahtnud kuidagi,et üks kooliõpetaja minuga suhtleks ja vastupidi,kokku saime ikka tädi sünnipäeval,kus siis tädi kiivalt juttu juhtis.Kui tädi suri,ilmnes, et ta oli minu uberiku "kullast" kolmetoaliseks valetanud ja minu elukaaslase tähtsaks ninaks upitanud,lisaks olla me abielus nagu kord ja kohus....Aga ise sain genist teada, et kooliõpetaja,keda peeti musterperekonnaks kogu suguvõsas,oli kogu elu varjanud seda, et tal on teise-ringi-mees ja et sel mehel on lapsed esimesest abielust...Oh,vaene tädi,ta ei saanud seda iial teada,MILLINE uudis!Juba see võinuks infarktini viia.