Tööl. Ratastega kontoritool. Upitan prahti prügikasti poole ja see sindrima tool otsustab minust vastassuunas eemalduda, jättes serviti käetoe lahkesti kanni alla! Sinikas alles kogub ennast, nii et tõelist ulatust, toone ja kuju veel ei näe.
Kas see nüüd jääbki nii?! Et enne, kui eelmised sinikad paraneda jõuavad, saan uued?! Kuni järgmise, draakoni aastani?!
---
Aga eks häid asju on ka. Tööd on, see on hea. Aga see, et mu lapsed peavad nii palju omaette, ilma minuta olema, ei ole nii hea. Teisest küljest vaadates on minu tööl olemise rõõm jällegi teiste inimeste õnnetus, sest praegu ei anna ma mitte puhkusi, vaid asendan haigeid - see tundub niipidi vaadates nagu teiste hädalt kasu lõikamine. Aga ega mina neid haigeks ei teinud. Tööga jällegi kaasneb palk, mis on loomulikult hea. Hea on ka see, et ma vähehaaval, aga pidevalt, õpin siin tööl uusi asju.
See, et mul on olemas talvepuud ja esimest korda selles üürikas ei ähvarda vastu kevadet kütte lõppemine, on hea. Kehv on see, et kuur ähvardab kokku kukkuda.
Hea on see, et ma olen uuesti armunud. See lööb vere käima. Halb on see, et ühes vere käima löömisega muudab see mind vist veel suuremaks udupeaks. Aga noh, ega ma enam 15 ole, nüüd on armumised palju paremini talutavad ja rõõm ületab igal juhul udupäisusest tulevad kahjud. Üldse on hea vanemaks saada (kui sellega ei kaasne reumat vms). Teismeline oli kole olla - kõik tundus nii traagiline. Nüüd võib juba endale armumistki lubada, nii et see enam mitte töövõimet ei kahjusta, vaid hoopis innustavalt mõjub. Eriti huvitav on armuda mitu korda jutti samasse inimesse - tunne muutub järjest sügavamaks ja mitmekihilisemaks, ka turvalisemaks, soojemaks.
Hea on see, et talvemasendus läks üle. Lumelaululaager tegi minuga imet. Hea on, et ma saan iseendaga palju paremini läbi. See on viimase aja suursaavutus.
Hea on, et see maja, kus ma kohe varsti juba 7 aastat elanud olen, ei hakka enam nii õudselt vastu - ju vist hakkan kuidagimoodi ära harjuma. See ei tähenda, et ma poleks valmis paremasse kohta kolima, kui võimalus tuleb.
Ja sinikad - need ainult kaunistavad ja muudavad mu kanni ahvatlevalt värvikaks. Mis veel tahta?
8 kommentaari:
Ohh.. Koorilaagrid teevadki meie inimestega imesid. Tean omast käest. Hea lugeda, et rõõmsad noodid kõlavad su kirjutisest. Kevad hakkab saabuma vist :)))
Sinikas on nüüd avaldanud oma tõelise ilu. Sellist kärakat, nii tumelillat ja nii suurt, ei mäleta, et üldse kunagi oleks olnud!
Erakordne aasta tõotab tulla, eksole! Koos Arengu, Väljakutsete ja Sinikatega.
võta lapsed tööle kaasa. nad oskavad juba läppäriga mängida & vaixelt võilepsi syya v lauamänge mängida, ei näri juhtmeid ega kiigu kardinates.
mul on veel lolle nõuandeid, aga mainitud olid tasuta demo. teised on tellimisel.
Kehakaunistuste uus trend. Sinikas sõbrakuul soodushinnaga! Telli kaks sinikat, saad kolmanda kauba peale!
Hm, pildi peaks kuskile üles panema,
Jah! Pilti tahaks küll! Mul pole nii vinget sinikat veel olnud!
Mul on olnud jõhkraid sinikaid tööriistadega tegucemisest, mecatööst &ms, ka võis mul 1kord juuste all vingeid siniseid jalajälgi olla. Sinikad seostuvad yheselt trauma v fyysilise vägivallaga. Seetõttu ei jaga vaimustust ning ei soovita teilgi qrivaime välja qcuda.
Kuna minu selleaastased traumad on olnud kuidagi isemoodi - jäljed jäid küll järgi, aga haiget suurt ei saanud - siis püüan vaadata asja teisest küljest. Vikerkaarevärvilise ja küünilise huumori kaudu.
Postita kommentaar