Niiviisi. Kevad on nüüd siis ametlikult käes. Algas Rokkmakaami kontserdiga, Mustonen kepsutas viiuliga vahvasti keset lava ja tema jüngrid puhusid veidrat ja vähem veidrat häält tegevaid pasunaid, muu seltskond maadles trummide, elektrikitarri, kontrabassi ja elektrioreliga. Rütmid põhiliselt türgipärased. Jalg hakkas tatsuma, käsi patsuma, suure vaevaga hoidsin ennast kinni tooli küljes. Vat sealt oleks tõesti plaati kaasa tahtnud, aga nad ei andnud. Ju vist polnud...
Varasemad aastad olen püüdnud kevadet ka kuidagi pidulikult vastu võtta ja jälgida, mida see päev ennustab eelseisvaks perioodiks. Seekord paistab õite kirglik aeg tulevat, tundmatute ja väga kaasahaaravate rütmidega. Saame näha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar