Vanaaastaöösel sai tehtud veel üks ennustus, mida ma kuidagi tõsiselt ei tahtnud võtta (erinevalt piparkoogist ja tinast). Nimelt kõneles meie kõigiga ka Švejk. Minule ütles midagi umbes sellist: "Kõik on otsas, ainult rupskid on järgi jäänud, isegi pool pätsi leiba on ära varastatud!" Ma otsustasin seda ignoreerida, aga paistab, et see ennustus on hakanud esimeste hulgas täituma.
Eelmise aasta lõpus ja selle alguses on juba olnud nii oodatuid (näiteks kolme kuu üür) ja ka ootamatuid, ettearvamatuid (ja kahjuks vältimatuid) väljaminekuid. Sellel kuul pole enam kusagilt raha oodata, aga arved on enamuses veel maksmata. Rääkimata sellest, et lihtsalt elamiseks on ka mingitki pappi vaja. Pealegi lasin end naabrimehel veenda, et teeksin avalduse tasuta mööblirestaureerimiskursustele. Et siis oleks koos hea käia. Ja kae imet - tohutu hulga soovijate seast valiti vähestele kohtadele välja ka mind! Ma ei tea, kas rõõmustada või kurvastada, uued oskused on toredad, aga millise papi eest hakkan ma sinna Tartusse mitu korda nädalas käima?
Isegi pool pätsi leiba on ära varastatud...
Huvitav aeg. Ma olen siiralt huvitatud, kuidas ma selle kuuga toime tulen, nii et mõni tõsine võlakirves kaela kohal ei ripu? Nagu vaataks kedagi teist kõrvalt, lausa hasart hakkab tekkima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar