teisipäev, 7. märts 2017

Tite- ja näputööuudiseid

Üleeile avastasin akvariumis uued elud. Põhjakoristaja oli paljunenud. Maimukesed olid peiduurkaks pandud topsis peidus ja papa kaitses neid raevukalt kollase (apla) koletise eest.

Aga kollane koletis. Temale ma leidsin ka üleeile soovija ja eile sai ta uude koju. Antsu-papal on nüüd elu kergem ja pojakestel rahulikum kasvada. Seda, mis ma teen seljatäie kasvavate lapsukestega, ma veel ei mõtle. Las kosuvad. Küll neile ka kodud leiab.

No ja kui juba akvaariumis rahulikum elukeskkond, siis vaja sinna ju uusi elanikke 😃
Olen tahtnud aretada siin rohkem taimset akvaariumi, aga ootamatult ei ole taimekesed peale akvaariumi kolimist (ja põhjakruusa vahetust) üldse kasvanud. Lausa hävima on hakanud, isegi tavaline Hygrophila, mis muidu kasvas nagu hull kapsas ja vajas pidevat rohimist. Nüüd sain vist probleemile jaole - uus põhjakruus oli millestki marmorilaadsest, see aga teeb vee liiga karedaks ja seda taimed ei taha. Niisiis kühveldasin akva põhjast eile vale kruusa välja ja graniitkruusa sisse ning vanad taimejäänused istutasin tagasi. Ja paar uut ikka ka (Echinodorus ja Hygrophila difformis) 😄 ja värskendatud akvasse said veel paar pärlguraami ning väike peotäis neoone. Õige jah, kaks õunatigu ka. Küllap aja jooksul saan veel taimi juurde, kalu esialgu juurde ei võta. Aga enne on vaja veenduda, et vee kareduse tasakaal korda saab ja taimed siin ikka kasvama soostuvad. Esialgu on pilt lootusrikas. Hirmsasti tahaks siin kasvatada samblaid ja sõnajalgu (ka vee all on nendesarnased liigid olemas, jah), aga need kipuvad olema natuke nõudlikumad, kui see vana kapsas, mis mul just hinge vaakus. Kujutate ette, veealune samblaaed? Mina kujutan 😃, aga kust ma need taimed saan (ei ole siin kohalikus kaubanduses väga levinud) ja kas ma nende kasvatamisega (kui ma olen nad suutnud hankida) hakkama ka saan, eks näis.

Kollasest koletisest kusjuures ei olegi väga kahju. Mul on selle asemel nüüd õunateod, kes on ülivahvad kroomkollased tegelased, pikkkkkkade lehvivate tundlatega. Teod on väiksed veel, aga kui nad täisealised on, siis talla pikkus võib olla isegi üle 10cm ja koda nagu väike õun. Ja nii nad lehvivad kuldselt läbi akvaariumi, nagu mõned haldjad. Tondu muidu armastas läbi klaasi kollast kala püüda, aga ega temal vahet pole. Nüüd ta püüab neoone ja pärlguraame ja vahel põhjakat ka. Elu on ilus, kassitelekas töötab 😄. Põrr küll ei pea ennast kassiks, vaid rohkem inimeseks ja läbi klaasi kalu ei püüa, see lõbu on rohkem "totude" jaoks.
 Vesi veel põhjavahetusest sogane. Tigu avastab uut maailma.
 Ka klaas on täiesti roomatav.
 Mingem üüüles määgedeeellleee!
 Esialgu on üldvaade veel üsna lage. Taimed noored (ja juurdumata), kalad alles lapsed. Aga juba on, mida vaadata, Tondugi vaatab. Taga nurgas ümmargusse potsikusse ronib laste juurde Antsu-papa. Pärlguraamid on nagu viirastused, nendele oleks tumedat tagatausta vaja. Küll ma jõuan 😊 Neoonid on sellel fotol õige aimatavad elektrisinised triibukesed. Neid on parem oma silmaga vaadata.





Tondu vaatab kohe lähemalt, kas ikka annab käpaga pihta anda? Või siis hambaga? Kuidagi peab ju saama! Seda väikest sinistki!


Mis siis veel...? Korteri omanikuga sain kokku, ja ta andis teada, et saab olema mõni aeg Eestist eemal (lapselapsi hoidmas), nii et enne augustit ta korterit uuesti müüki panna ei saa. Natuke hoovõtuaega mulle kulub ära. Vähemalt ma tean nüüd, et saan oma suvised saagimised siin ära teha.

Ja vaiku on valatud, viimane kord käis Anne ka seltsiks.
Seeria viimasel pildil on meiel väike segane söögilaud, mis on siin majas parim töölaud hetkel. Laua peal samblakotis (punane kilekott) istub Tondu, kelle kohta tahaks küll vahel vägisi Totu öelda...















9 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

See on parim telekanal, mida ma tean. Kui taimedele tundub valgust kyllalt olevat, siis viljele ga edasi! Tartu lõunaka Bettas on tihti huvitavaid taimi ja mõnikord tehakse neile soodukaid ka.
Taimemullikesed on lahedad. Aga yksvarasem punase samblikuga on tõsiselt yletamatu. Jõudu katsetamis l !

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Teod on ülilahedad :)

Nodsu ütles ...

Vau, millised imelised loodusekillukeste igavikku jäädvustamised! Eriti lahe on see kollakas-oranz ollus, mis oma värvi laiali kumab... Mõtlen siin, et kas nende sammalde jm taimede värv jääbki selliseks kirkaks või see värv seal sees ikkagi tuhmub ära...

Lendav ütles ...

Eks aeg näitab, mis säilitatud taimede värvidega saabm kas pleekuvad või mitte. Aga see oranžikas - see on kõige tavalisem kollane samblik vanematel puuokstel, harilik seinakorp. See samblik muudab kristallvaigu toimel värvi, mingi müstiline keemiline reaktsioon toimub.

algusestpeale ütles ...

Akvaarium on üks minu unistusi. Hetkel veel täitumata, aga küll jõuab.
Mulle meeldivad väga need vaiku talletatud taimed. Kunagi 10 000 aasta pärast leitakse selliseid ainult Eestist ja ollakse imestunud, et kuidas küll need taimed vaigu sisse said :)

Futu ütles ...

Mitte ainult kassitelekas.:) Akvaarium on minu jaoks alati olnud midagi müstilist. Sa paned justnagu kõik paika, aga seal algab täiesti oma elu, tekkivad olelusvõitlused, pisikesed draamad. Mõni peategelane süüakse ära, sünnib juurde uusi tegelasi jne jne. Olen kunagi kooli ajal pidanud ja vaatan seniajani alati huviga kui mõnda näen.
Vaigumängud on ka ägedad. Isegi see vana tammeleht mõjub seal nagu disainiime, rääkimata sammaldest ja samblikest. Huvitav kuidas jääksid õied...ma ei mõtle kirevaid vaid selliseid nagu kribulill, sammalkivirik, küüsnelk, meelespea jne...ok, võrkiiris, jahedavärviline krookus, väike helmikpöörise leheke jne. jne. Igatahes väga põnev.:)

Eve Piibeleht ütles ...

Ma selle vaigu suhtes mõtlen ka, kuidas väikeste õitega katsetada, kui nende aeg kätte tuleb. Akvaariumid ei ole minu teema.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

väga ilusad!!!!

Kristi loeb ütles ...

Väga lahe!