esmaspäev, 10. august 2015

Remont minu elus

Värvisin kaks põrandat, kolmas ootab järge. Värvisin õueukse, maalisin selle lilli täis eeldusega, et hullemaks enam minna ei saa. Saigi parem (ükskord varsti näitan pilte ka). Klopsisin kokku lihtsa raami, tõmbasin sellele pitssalli, lisasin ühe oma liblikamaali ja kõik oma sõled ning riputasin seinale. Koristasin keldri, viisin välja hulga peotäisi peaaegu mullaks mädanud laudu ehk vana kartulisalve. Viisin ära hulga väga vanu purke ja nende sees mitu kes teab kui vana nahkhiireluustikku. Kurb oli. Amputeerisin oma elust välja ühe kõige olulisema (ja vastuolulisema) suhte. Veel kurvem on. Ma tean, et aeg aitab, aga see võtab ju aega! Mida ma niikaua teen? Mingit valuvaigistit tahaks. Hingele. Viin ei aita, ma ei hakka proovimagi. Töö aitab, aga ainult natuke - see ei võta mõtteid peast. Valikuline piiratud ajaga amneesia oleks hea. Aga kuidas seda saavutada, seda ma ei tea. Soovitusi?

---

Veel üks küsimus. Kes oskaks määrata, kas nendel lauajuppidel, mis ma keldrist välja vedasin, on vamm? Suuremalt osalt põletasin need ära, aga täpselt tuletegemise ajal käis siit läbi keegi, kes oma majas sama seent just tõrjus ja näpuga rõõmsalt mu tossava hunniku peale näitas ja kilkas, et näe, vamm. Ma tirisin sealt näidiseks ühe lauajupi välja. Ma ikka enne hästi ei usu, kui keegi veel seda kinnitab. Lugesin netist ka kirjeldusi, natuke nagu oleks ja nagu ei ole ka. Näiteks seenelõhna mina oma keldris ei tunne, aga see võib ka olla ainult minu nina viga. No ja ega siis ainult kartulisalv mädanenud, keldri uks on ka üsna pehme. Seda ma veel pole välja tirinud ja ära põletanud, selle pealt oleks üht-teist näha küll. Nooh, eksperdid?

8 kommentaari:

yrt ütles ...

Kui meie oma maja põrandad üles võtsime, oli seal all hulk laudu paksult seenetanud. See lõhn imbus isegi tuppa, meil voodi oli ilma jalgadeta ja ma üldse nägu põranda poole olla ei saanud, sest seene- ja hallituselõhn häiris täiega. Aga see polnud vamm, oli mingi muu seeneline, kes mädanenud laudades elas. Võib olla mis iganes, neid väga palju erinevaid on.

algusestpeale ütles ...

Pai-pai!
Varsti olen kohal, kuigi see nüüd kurbust ära ei võta, aga juurde vast ka ei tekita:)

Struwe ütles ...

Tartus on minu teada kaks firmat, kes puiduproove majaseente suhtes analüüsivad. Raha eest muidugi. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus ja Pestekspert. Proov maksab sõltuvalt firmast, umbes 65 raha. Ausalt, vammi ja muude seente vahel on asjatundmatul raske vahet teha. Tüüpilist seenelõhna vammi puhul ei pruugigi olla, nagu ka nahkjat viljakeha või eostolmu. Kui elad üürikorteris, võiks eelduste kohaselt nõuda üürileandjalt proovi kinnimaksmist (teoorias). Keldris võib olla ka näiteks majamädik ehk keldrivamm, aga see pole nii ohtlik võrreldes päris vammiga. Siis piisaks mehhaaniliselt kõdumaterjali eemaldamisest. Ei peaks keemiaga möllama.
Foto järgi on vahel vastuseid andnud ekspert Kalle Pilt vastused.ee keskkonnas.
Ei tee reklaami, lihtsalt endal oli ka hiljuti sellekohast nõu vaja.

kaaren ütles ...

Krt, juba 2x sööb guugel kommi ära.
Tahtsin öelda, et mul on ehitus, eriti puidueriala, teemal mitu raamatut ja neis on igasugu seente ja kahjurite pilte, ku huvitab.
Muusika töötab valuvaigistina. See suurepäraselt juhib tähelepanu ja tekitab meeleolu ja seisundeid. Meie kyla hullud teavad seda hästi ja seepärast soovitame- väldi vaikust, niikaua kuni esimene ahastuseperiood läbi.
Remont parandab karmat ja võlub häid uuendusi. Peaks ka maja välisukse ära värvima, sest määrimisspetsialistid on selle käppadega ära läbustanud ja kraapinud.

notsu ütles ...

ma oskan sulle ainult oma pühapäevast kontserti/etendust pakkuda... vähemalt on seal muusikat ja mingit meelelahutust võiks ta ju pakkuda.

Lendav ütles ...

Tänud kõigi kommentaaride eest, viimne kui üks on väga asjakohased.

Kontsertetendus on juba plaani võetud :)

Rahutu rahmeldaja ütles ...

vammi kohta on kõik asjalik öeldud, valuga on keerulisem :(

Skarabeus ütles ...

Amputeerisin suhte---ah mis vahva ütlemine.
Mina usun, et vamm...Kui kunagi oma õue peal keldrit rookisin,oli neli aastat tagasi ehitatud riiul juba jälle "seenehallitanud".Hoidsin siis päeviti ust pärani.
Aga oma vanas majas elades ei saanud ma arugi,et miski "vana maja lõhn" nagu öeldakse,aga kui kolisin linna,siis diivanikasti ei maksa üldse üles tõsta,kopitus võtab kopsud laenuks,kõik seal sees on "meeldivalt haisune".Mis pesta kannatas,selle majapidamises ära kasisin,aga mööblikopitus jäi.Kui laps kunagi karnevaliriideid jaotas ja mindi kellegi koju neid proovima,olla vanaema karjatanud:kust prügikastist te need haisvad kaltsud korjasite,vuih?!Minu alaväärsuskompleksi toitis see seik aastateks...