Kõigepealt on ogar loksutada inimeste elurütmi, vaevalt jõuab ära harjuda kui - keerame kella teiseks ja ajame inimesed segi! Hurraa! Mul on sellest viimasest ka, jah, ikka veel halb. Ei saa aru, millal magama peaks minema ja millal ärkama.
Teiseks ei saa aru, miks üldse peaks kell mu igapäevaelu dikteerima. Nagu mingi türann. Loodan kunagi oma elukorraldusega saavutada selle, et saangi ärgata siis, kui ärkan, teha tööd siis, kui jaksan ja tahan ja vaja on ja magada siis, kui olen väsinud. Elada sisetunde, mitte kella järgi. Elada nii, et kell ei ole hommikul esimene asi, mida ma vaatan ja viimane õhtul. Elada pigem päikse ja tähtede ja linnulaulu, hommikuudu järgi. Elada selle järgi, millal kõht tühjaks läheb või millal kemps kutsub.
On ameteid, kus ilma kellata ei saa töötada. Neid on tegelikult päris palju. Aga on ka palju ameteid, kus igapäevane pidev kella vahtimine ei ole üldse vajalik. Piisab kalendrist :) Sinnapoole ma püüangi.
Olen kellavaba aega kogenud, mõnel lühikesel perioodil, matkadel. Kummipaadiga jõel. Ärgati kui uni otsa sai, söödi kui oli nälg ja ööbimiskohta hakati otsima siis, kui päike laskuma hakkas. Lihtne. Meil polnud kella kaasaski. Mobiil oli, aga see oli välja lülitatud, et aku ilmaaegu ei kuluks, hädaolukordadeks ja matka lõpus transpordi kutsumiseks, mitte kella vaatamiseks. See oli VÄGA õnnis aeg. Päikseaeg.
Notsu on kunagi selle kohta paar lauset kirjutanud - kommentaarides:
iga kord, kui mul tuleb tahtmine viriseda selle üle, kuidas mul erinevalt töölepinguga inimestest ei ole näiteks selget puhkust koos puhkuserahadega - või kuidas haiguspäevade võtmine on peaaegu võimatu - mõtlen selle peale, et vähemalt võin oma töörütmis järgida omaenda õhinaid ja tujusid.
*siit: http://laulukarussell.blogspot.com/2012/10/nele-liis-vaiksoo-ivo-linna-aeg.html
Mul on kõrvus hoopis üks aastatetagune selle laulu esitus, juutuubist toda varianti kahjuks ei leidnud.
4 kommentaari:
Mulle ei meeldi ka liigselt struktureeritud päevad. Eelistan samamoodi paindlikku tööaega, ja võimalust ise otsustada, kuidas oma aega kasutada. Siin kahjuks pean ma üsna palju süsteemi sobituma, nt lapsi koolist kindlal kellaajal koju tarima ja hommikul enamvähem õigel ajal tööle kihutama.
Hommikuti olen ma enamasti unine, ja mis kasu minust siis tööl on, kui mul aju jäi koju padja peale tukkuma:)
Võib-olla eelistatakse kindlate kellaaegadega tööd seepärast, et see ei nõua iseseisvat mõtlemist ega otsustamist ega ka paindlikkust. Ilmselgelt on palju inimesi, kes tahavad, et neid juhitakse. Kella jägi elamine on selleks väga hea meetod.
Oleks suurepärane kui saaks ilma kellata ja lausa imeline kui saaks veel ka ilma kalendrita :)
Huvitav lugemine, edu ;)
Kahjuks enamus inimesi vajab välist sundi, et igapäevase eluga toime tulla. Et suudetaks ennast ja kogemata vm inimesest endast sõltumata, st väljastpoolt tekkinud peret toita; et suudetaks kaaskodanikega ilma ennast või teist kahjustamata koos eksisteerida ; et oleks võimalik yhiseid hyvesid ilma kokkupõrgeteta kasutada. Yhiskond oma liikmete vajadustega vajab ka kohustusi, sest muidu kukub tsivilisatsioon selle liikmete tahtmiste all kokku - enamust inimesi hoiab tänapäevalgi endale meeldiva saamiseks röövimast v tapmast ainult väline surve ja teiseks võimalus välise surve, st systeemi sees endale vajalik vahetuskaup teenida. Ma olen anarhiat ja vägivalda kyllalt näinud ja võin lajatada kyll, et vabadus ei sobi enamusele inimestest. Aga kes on piisavalt ettevõtlik või nutikas, loob endale mõnevõrragi vabadusi. Ses mõttes on tänapäev eelnevatest aegadest ja yhiskonnakordadest parem - kedagi ei lööda vale jutu või mittesoovitava ameti pärast kogukonnast välja ega maha, isegi vabatahtlikel yhiskonnast väljunutel on võimalused.
Postita kommentaar