pühapäev, 12. aprill 2015

Ei ole surnd

Vaatamata sellele, et ma pole siia mitu päeva midagi üles saanud, olen täitsa elus ja alles. Sain paar tellimust ka. Üks kassiportree klassivennale, kelle teenuseid ma kohalikus internetipunktis kasutan - prindin, skännin jms. Millegagi pean talle ju maksma :) Ja teiseks aktijoonistus - mis võiks olla parem kingitus abikaasale, kui ilusa noore naise igavene jäädvustus? Muuseas, küsisin luba ja lubati, kui akt valmis, saate seda ka siin näha. Lähipäevil.

Aga muidu... vahepeal oli juba soe, ilm lubas lühikese varrukaga õues olla ja puha. Aga aias midagi teha ei taha. Tahan hoopis oma aeda! Ma ei taha võõrast aeda hooldada ja arendada, tahaksin hoopis kõik oma kraami siit välja kaevata ja ... aga kuhu? Käisin üht majapidamist ka huvi pärast vaatamas. Maja oli, noh, enam-vähem. Palju tööd tahab, aga kokku ei kuku ja põhimõtteliselt oleks ka kohe võimalik sees elada. Aga aed, see võitis mu südame! Seal on elanud vana aednikupaar, 50 aastat seda arendanud ja hooldanud ja nüüd juba aastaid surnud. Maja ees tee ääres (põhjapoolne külg) on suured ebatsuugad. Tagaaia piiris on (vist) seeder ja midagi suurt ja huvitavat veel. Õunapuud, pirnipuu, paradiisiõun (punane), hekk punasest sarapuust, liigendatud maastik, osa tiigist, kahemeetrine rododendron ja palju-palju veel, mida ma ei tundnud ära või mis ei jäänud meelde või mis ei torganud veel silma. Oh. Naabrid on ka piisavalt lähedal-kaugel, üksi ei ole, aga köögiaknast keegi suutäisi lugema ka ei ulata nägema. Oh, ma ütlen.

On ka teisi variante, ühte kohta ootan, millal see ametlikult müüki tuleb - asi venib ja venib... See ei oleks kindlasti nii ilus, aga see-eest on odav koht ja loodetavasti saaksin selle summa kokku.

Aga ikka tahaks ju paremat...

Sellega seoses tuli sõbrannadega jutuks kõigi teiste variantide kõrval, kas prostitustioon oleks mõeldav rahateenimisviis? Päris huvitavaid mõttearendusi tuli. Minusugusel romantikul on selle ideega raske leppida. Samas... kas ei ole ükskõik millise äärmiselt ebameeldiva ja sobimatu töö tegemine samamoodi hull nagu näiteks ebameeldiva mehega magamine? Seks on intensiivne füüsiline kontakt. Massaaž on ka füüsiline kontakt. Mõlema eesmärk on saavutada füüsiline heaolu. Ja ma valin oma kliente, ebameeldivaid inimesi väldin. See on lihtne, nemad väldivad mind ka :)
Aga sümpaatse mehega olla ja muuseas ka materiaalseid hüvesid sellega seoses saada? Ei kujuta ette. Pole siiani veel õnnestunud. Nii et selle variandiga ei saa ma vist ikka arvestada, jään parem joonistamise ja teiste sarnaste tegevuste juurde :)

Olen teeninud raha modellina, kunstikooli ja ülikooli juures. Töö nagu töö ikka, mu meelest. Kõige suurem pluss oli hea seltskond, kõige suurem miinus see, et pikalt ühe asendi hoidmine hakkas liigestele haiget tegema - selle tõttu ma modellitööst lõpuks loobusin. Keegi ei puutunud mind, paar korda oli ehk seda, et anatoomilise joonistamise õpetaja minu käsivart võtmega suskis ja õpilastele seletas, mis lihas selles kohas on. See oli täiesti aseksuaalne töö. Samas oli sugulasi ja tuttavaid, kes seda litsi tööga võrdseks pidasid. Kust jookseb piir, mis on vastuvõetav ja mis mitte? Iga inimese jaoks on see vist täiesti erinevas kohas. Modell on alasti. Aga kunstnik jõllitab teda ju põhjalikult! Kes on siis siivutum? Nii võiks väikeste kohandustega küsida peaaegu iga töö või tegevuse kohta.

Postimehe kolm päeva vanadel uudistel ma pikemalt ei peatu. Vabameelne võin ma ju olla, aga mõni tegu ületab kõik piirid - moraalsed, seaduslikud ja lihtsalt inimlikud.

4 kommentaari:

algusestpeale ütles ...

Küsimus on pigem selles, kas eesmärk pühitseb abinõu? Et kui mul on teatud põhimõtted ja ma neist materiaalse kasu saamise nimel loobun, kas ma pärast olen ka rahul ja õnnelik? Kahtlen sügavalt.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

soovin südamest, et sa oma aia saaksid :) aednikuhing ilma aiata, ei see ole hea ja kisub lõpuks kõik kiiva. Kas moraal ja patt on sama asja küljed, ju on ja patt olla see, mis südametunnistust vaevab, et siis kuidas kellelgi see vabaduse piir jookseb ja on ka viimane piir, millest üle jooksmine on juba kuritegu. Ja vee, see pole kellegi teise asi kuidas me oma elud elame kuni me teiste varvastel ei tallu, teeme me seda siis riides või riieteta :D

Lendav ütles ...

Aed, jah, ma olen vist vanaks saamas - kahekümnesena ma veel ei osanud oma aeda küll tahta. Nüüd ei oska elu ilma aiata enam ette kujutada.

Aga teenuse ja maksmise teema on lai ja haraline. Et massaaži eest makstakse, see on arusaadav - üks teeb ja teine naudib, lõõgastub, paraneb ja võtab teenust vastu. Teenusepakkujale on see töö ja ise ta sellest suurt midagi ei saa (peale tasu muidugi). Aga kui meeldiva partneriga vahekorras olla, miks siis peaks üks selle eest raha küsima? Mõlemad on ju võrdselt saajad? Aga kui näiteks mina olen algataja, kas ma siis peaksin mehele maksma? No ja siit edasi läheb võrdõigusluse teema. Miks peaks olema üldse mees maksja ja naine saaja? Miks mitte vastupidi? Mu meelest on see mingi vana igand nendest aegadest, kui mehel olid "vajadused" ja naine pidi selle "kuidagi välja kannatama". Tuletagem meelde, on ka olnud aegu, kui naist ei ole päriselt inimeseks (ehk inimese, st. mehega võrdväärseks) peetud. Naine oli kaup. Pretensioonikas, pirtsakas, aga siiski kõigest kaup.

---

Ei. ma parem olen romantik edasi. Kõike ka rahaks teha ei maksa. Miski võiks jääda kallimaks ja pühamaks, kui raha iial olla saab. Ma ei suuda lihtsalt lahterdada kõike väärtuse järgi - mis kui palju maksab ja mis on rohkem või vähem väärt. Mõni valdkond on hinnangutest väljaspool ja seda rahaga mõõta ei saa.

kaaren ütles ...

Hhfffffššš.