Pühapäev, 12. mai 2013

Täitevkomiteest tugrikuni

Vanamehed on toredad. Tihti. Toodi meile siia masti tõmbamiseks metsapealinna lipp, seda nägi Harri, kes kommenteeris, et eila olla Karl täitevkomiteest linna lipu ka toonud. Mina mäletan, mis on täitevkomitee. Kas teie mäletate? Millisest vanusest jookseb teadmise/mäletamise piir? Põnev.

Rubla mäletatakse. Rubla on Venemaal siiani alles ju ka. Aga kas markasid mäletate? Soome, Saksa...

Ja tugrikujahti?

Milliseid tähtsaid sõnu meie elus veel on olnud?

4 kommentaari:

Hundi ulg ütles ...


Minu jaoks lähiminevikust: nutria.

Oli mingisugune üleeestiline hullus, kus "enamik" elanikkonnast tegeles nn. karusloomakasvatusega. Siiamaani võbistan vastikusest õlgu.

Anonüümne ütles ...

Sitt.

Lendav ütles ...

Nutriaid kasvavati meie majapidamises ka. Esimesed saime veel papa Želnini käest. Tänapäevaks, jah, vist üsna väljasurnud harrastus. Minul on sellest küll ainult meeldivad mälestused, aga ma oli alles laps ja ei pidanud neile iga päev putru keetma ega neid aeg-ajalt maha lööma ega nülgima... Kuigi nülgimise kõrval olen küll seisnud kümneid kordi, plekkkauss käes, ootamas, millal isa naha maha saab ja soolikad välja laseb ja mina maksa oma kätte saan... Siiani arvan, et nutriamaksapasteet on parim.

Peale nutriaid hakkas isa kasvatama kährikuid. See oli hullem, ausalt.

Skarabeus ütles ...

Mina sõin ka nutriakonservi.Ei tundunud üldse hull.Ilmselt inimestel mingid eelarvamused,et "rotiline".Enamusel,ütleksin.