Lubasin lahkesti, et ma mingil juhul ei haruta kindahakatist üles. No nüüd on ta igatahes ilusti kerades tagasi ja juba uuesti alustatud ka*. Ikka enda viga - kinnas kippus kitsas tulema ja vana inimene enamasti ei taha kindaid jõuga kätte kiskuda. Ja kui ma juba harutama hakkasin, andsin järele ja keerasin mustri horisontaalseks, lisasin varrastele silmi (nüüd on siis kokku 100 silma) ja katsetan esimest korda kiiluga pöidla kudumist. Natuke kahju on, aga küll ma ükskord teen ka vertikaalmustriga kindad! Kas või kahest poolest, mille saab ju kokku õmmelda. Olen näinud niiviisi kahest poolest kootud peeneid mustrikindaid. Üks vanamemm tegi neid ERM-i müügiks. Ta oli leiutanud ka tagurpidi kudumise, kudus edasi-tagasi, tööd pahupoolega enda poole keeramata. Ja ütles, et see on tema jaoks lihtsam. Kudus kaks poolt valmis ja siis õmbles need nii peenelt kokku, et ainult väga terane silm märkas õmbluse kohta. Oskan tänu tema õpetusele samamoodi vasakult paremale kududa. Parempidi silmad tulevad üsna kenasti, pahempidistega ma ei viitsi siiski jännata, kuigi vajadusel saan hakkama.
*Kõik on Kudzu süü - kui tema võib harutada ja uuesti kududa, võin mina ka!
2 kommentaari:
Ma leidsin "Muhu mustrite" raamatust õpetuse, kuidas saab kududa mustrit nii, et see on ainult käeseljal. Ka tasub proovimist ja harutamist:)
See on hea, et keegi selliseid peeni t88v6tteid elus viitsib hoida. Ma korra alustasin yhtesid kindaid varrastega nr 2. See kudum tundus minu jaoks sigapeen ja ma sulgesin selle juhtumi p2rast proovisoonikut. Selleks, et niisugust peent asja teha, peab inimene olema terve, kurgu-nina-pea-liigeset6bise inimese meelelahutuseks selline pingutav peen k2sit88 ei sobi.
Protsessi peaksid Sa igal juhul j22dvustama ja ehk ka ilmarahvale imetlemiseks ylesse panema. Kui tulemus on kirju ja peene mustriga, siis on tegu juba kunsti-, mitte tarbeesemega!
Postita kommentaar