Teisipäev, 16. august 2011

Rõõmustamisest

Ootan midagi, ootan ja usun, et kui oodatava kätte saan, on rõõm suur. Lõpuks ootus lõpeb, on rõõm... ja sealsamas hakkab rõõm vaikselt haihtuma, tuhmuma... Värske rõõmu kõrval on ikka nii palju muresid ja lahendamist vajavaid asju...

Sain oma kauaoodatud tähtajatu lepingu, siiani olin järjest asendajana tööl. No oli rõõm lepingust. Aga juba pressivad mured peale. Sügis läheneb kiirrongina (ja mina ei saa raudteelt minema). Nüüd lõpuks sain teada, et korteris lubatakse ikka kenasti kevadeni olla, äkki on selgunud talvepuude vajadus selles kohas. Lapsed, kool...

Väljas on kena vaikne soe ilm, hirmsasti tahaks siit leti tagant ära. Metsa. Kaugele. Ma tean, et talv ei jää tulemata ja seda, mis on praegu, tuleb kildhaaval korjata ja hellalt hoida, et läbi pika talve jaksaks mäletada, et kusagil on suvi olemas.

---

On asju, mille üle rõõm nii kergelt ei kao. Rõõm kohtumisest sõbraga. Rõõm uue sõbra leidmisest. Rõõm õnnestunud kujust või maalist. Rõõm matkast. Eks neid asju on veel. Võimalik, et need on minu hingele lihtsalt olulisemad, kui kindel töökoht või uus auto, juuksevärv, lotovõit...

Vana tuntud tõde: rõõm olemisest on kestvam ja sügavam, kui rõõm omamisest.

2 kommentaari:

Morgie ütles ...

Ja rõõm protsessist on ehk suurem kui rõõm valmimisest, isegi?

Lendav ütles ...

Jah, miks ka mitte?