Kolmapäev, 29. juuni 2011

**

Mädanemise ja kõdunemise staadiumist olen nüüd kuidagi välja saanud. Jube oli. Ma kartsin, tõsiselt kartsin, et ei saagi sealt enam välja, et minu sees on miski parandamatult katki läinud. Aga näe, ma elan, naeran, suudan tunda rõõmu ja seda kõike arvatavasti ka homme, ülehomme ning edaspidigi. Uskumatu.

Praegu käivad Vastseliina puupäevad. Mina jõuan sinna ülehomme ja jään pühapäevani.

See tähendab, et ma peaksin sae üle vaatama, tankima, teritama, käima tõmbama... Kuidagi kõhe on... Ma pole seda sügisest saati teinud... Irmus-irmus.

Kommentaare ei ole: