Reede, 17. juuni 2011

Töörõõmud

Tartu vangla suvepäevad. Mina letis. Igasugust rahvast liigub ringi, (õnneks küll ainult töötajad, mitte vangid,) joobeaste nullist lõpmatuseni. Üks kenasti pehme keelega tüüp A. käib ikka aeg-ajalt juttu vestmas. Tuli siis temaga samal ajal meie projektijuht S, kena noormees, mulle tööalast infot edastama. Tüüp piilus kõrvalt, siis küsis: "mis selle neiu nimi on?" S. vastas: "seda pead sa küll tema enda käest küsima!" ja astus oma kabinetti. Intrigeeritud A. vaatas talle järele, muigas ja küsis: "kas sa oled ta naine?" - "Ei!" - "Kas sa oled ta sõbra naine?" - "Ei!"... Kuti kabinetist kostis kõva kolks, ehmunud A. tegi ainuvõimaliku järelduse: "Nüüd poos ennast üles!"

Nojah. Vähemalt igav ei ole.

Nii minu päevad mööduvadki, puulusikate ja nikerdatud esmaabikappide seltsis.

---

Jah, eksole, hea mees kes lubabki. Lubasin, et peale pikka vahetust ei võta järgmiseks päevaks ühtegi kohustust. Aga hõre rahakott ei lase ühtegi pakkumist ära öelda, kuni ma veel püsti seista jaksan. Hommikul koju, paar tundi und ja pääle lõunat vibutama. Tööd tuleb teha siis, kui seda on...

1 kommentaar:

Morgie ütles ...

hmh, hästikasvatatud mees laseb ennast kõigepealt daamile tutvustada, see on tõsi. Muidu veel arvatakse, etta ei oska käituda :P

Tuleb meelde üks perekooli teema, kus neiu kurtis, et kui ta läheb mehega koos autoteenindusse, siis teenindaja vaatab temast mööda ja räägib ainult ta mehega. Kuigi auto on tema oma ja ta pole dumbuser.