Pühapäev, 24. aprill 2011

Soe

Sai metsas suure tamme all istutud. Ja siis veel männi all. Ja linnulaulu kuulatud. Ja üks puuk tapetud. Lepatriinusid nähtud. Sinililli korjatud. Paiselehti imetletud. Pakse riideid seljast võetud. Kolme sorti konnalaulu kuulatud. Triitoneid leitud ja vahitud. Ja hommikul järve ääres ennast külma veega üle valatud. Sauna tehtud. Mune keedetud ja värvitud ja kingitud ja söödud. Päikse käes oldud. Kaevatud. Ja (ümber) istutatud. Lõigatud. Saetud. Nutetud. Naerdud. Kriipida saadud. Igatsetud. Lootust kaotatud. Ja siis jälle uuesti leitud.

Pikad pühad, paistab, olid.

---

Sa kas usud, et oled edukas või ei usu - mõlemal juhul on sul õigus, olla mr. Ford öelnud. Me näeme maailma läbi oma kogemuste ja uskumuste prillide. Peale kõige muude toredate tegevuste tegelesin paralleelselt ka endas kaevandamisega - seda teen ma niikuinii regulaarselt. Ja jõudsin mõne täiesti vastuvõetamatu ja kahjuliku uskumuseni, mille järgi ma elan. Hoolimata sellest, et ma tean, et need uskumused võiks lihtsalt metsa visata. Aga need on nagu umbrohi, nagu naat minu aias, mida võib lõpmatuseni välja kitkuda ja ikka ta tuleb jälle, jälle, jälle... Kes mind lähemalt tunnevad, võivad aimata, mis need programmid on, mis ei taha lasta ennast ära kustutada. Oskab keegi nõu anda, kuidas vabaneda kasututest, lausa kahjulikest programmidest? Segastest aegadest pärinevast kangekaelselt tagasi tulevast arvamusest, et mulle ei ole elus ette nähtud võimalust oma kodus elada? Et mul ei saa iial oma kodu olema? Et minu maailma ei kuulu regulaarne ja äraelamiseks piisav sissetulek? Neid uskumusi on veel. Enamasti kuhugi alaväärsuse ümber koondunud... Ja mul ei ole neid vaja! Need segavad mind tõsiselt, ajavad jätkuvalt segadusse, kustutavad enesesse lugupidamise... Niisiis, kui keegi oskab anda mõnda viidet, kust leida juhiseid rämpsprogrammide kustutamiseks, on need teretulnud! Aitäh!

Kommentaare ei ole: