Panin siia üles mõned laiadest neti avarustest korjatud liblikad. Loodan, et nende vaatamine teeb rõõmu mitte ainult mulle.
Liblikad sellepärast, et hetkel on soov olla niisama kerge ja liikuv.
Meenub lugu raamatust "Naised, kes jooksevad huntidega". Libliknaise tantsu lugu.
Raske on olla kerge, kerge on raskeks saada...
Kerge tants kevadises soojas tuules.
1 kommentaar:
Ma olen maa, mis sygisel qrnatult talveunne j22b. KEvadel tunnen koos Maaga, qidas p2ike meid 2ratab, elu hakkab j2lle uhkesti voogama. Ma olen puu, mis raskelt & kindlalt lasub 1 koha peal. Ma olen roheline kamar, mille kohal h6ljuvad pilved. Minu m2lu ootab alati tagasi 6rnu 6isi & sulgkergeid, n2htamatuse piiril lendlevaid liblikaid. Jah, ma ei lenda, aga tunnen r66mu neist, kes seda suudavad.
Postita kommentaar