Mulje hiirest ja habekakust |
Käisin täna pronksspiraalide töötoas ERMis. Tegime pisikese jupi kõlavöö vahele kootud spiraalidega hilisrauaaegset põlleäärset kaunistust. Küll tol ajal rikas (kes omale jaksas metalli külge riputada) inimene pidi tugev olema! Kõik need põlleääred, sõled, nõelad, tutid ja muud kaunistused ja ikka puha raskest metallist! See põll küll tuulega ei lehvi :) See-eest on õige naisterahva tulek juba eemalt kuulda - üle kere on tilisevaid vidinaid täis riputatud.
Töötuba käib vastava näituse juurde. Järgmisel laupäeval teeme pärjasabade tutte ja 18. aprillil võrgendmustreid.
4 kommentaari:
ekv vana aja väärt naine oligi tugevat maatõugu, igasugu vibalad ja kribalad ei olnud pruudina mingi teema :D huvitav kas hiirepiuks viimasel hetkel punnu panna taipab ? :D
Ja mina lähen kadedusest roheliseks - ma tahan ka töötubadesse:(
Suureks plussiks on veel see, et need töötoad on peaaegu tasuta - 5.-/kord. Me võtsime Estaga kohe kõik kolm! Pealegi ei ole mu teada vaskspiraalkaunistuste tegemine (veel) väga popiks saanud ja selliseid kursusi iga päev ei korraldata.
Sa pead siis pioneeriks hakkama ja vanad oskused massidesse viima
Postita kommentaar