Milline valgus! Vaikus! Puujuurte hieroglüüfid, mulluste taimede kuivanud ja pleekinud kehad, ärkav vesi, hundinuiaebemed, magusaks külmunud jõhvikad.
|
Seemendaja |
|
Sinikas |
|
C-vitamiin |
|
Üks madu... |
|
Kes tõlgiks? |
|
Qipu |
|
Fotokas nägi ja otsustas ise. Ausalt. |
---
Ma ei ole päris kindel, miks ma nii vähe kirjutan ja selle asemel (et sel blogil mitte päris hingusele lasta minna) siia pilte riputan. Ei, ma ei arva, et neil fotodel mingi silmipimestav ja kõrvulukustav kunstiväärtus oleks. Neil on tähtsus ainult minu jaoks. Vist.
Raske on. Tahaks kirjutada küll, armsad sõbrad, isegi oleks, millest. Aga... mõnda asja on veel vara avalada (kardan ära sõnuda), mõni asi on juba vana ja mis tast enam torkida ja mõni asi ei kannata nii avalikult lahkamist. Mis seal siis ikka. Eks ma räägin, kui kokku saame...
5 kommentaari:
Pildid on ilusad. Seda enam, et ise sellisele reisile ei satu.
Pole hullu, et vähe, ja et kõigest ei saa. Lillepostitus nt oli väga mõtte- ja tundetihe ja sisukas ning pani kaasa tundma. Millest iganes saab kirjutada sygava loo, mis valab välja su aastatepikkuse ahastuse või kergendamata rõõmukoorma, isegi jutt värvilistest põlvikutest v takjavartest...
Tervitab Hull Poeet Tellisemaalt.
Lilli ma ikka sain - esmaspäeval, kooriproovis. Mehed lausid meile imeilusasti ja tõid väikseid roosasid tulpe :)
Aga Valguta Mustjärv pole üldse maailma lõpus, ma võin Su ükskord sinna viia. Põhimõtteliselt käib paari tunniga ära (sinna- ja tagasisõit + jalutuskäik kohapeal), võib muidugi ka pikemalt ja kuna tee viib mu suvituskohast mööda, saaks ka sealt läbi käia. Ja kui on marjaaeg, saab ka jõhvikaid /pohli/mustikaid. Murakaid on vähevõitu. Värviseeni kasvab seal ka palju. Lähme?
Jaa. Aga ilmselt paar tundi on vähevõitu, kuna seal on ju loodus.
Suvituskoht metsa sees, kus rohkem inimesi polegi.
Kõlab nagu unenägu. sellist und näeks hea meelega ilmsi :)
G
Hea on pilte vaadata, kui pildistaja on kompositsiooniga sina peal. Ilus, rahulik ja müravaba värk. Mulle meeldib.
Postita kommentaar