pühapäev, 21. juuli 2013

Kikudest

Viimaste päevade rõske ilm on kohale kutsunud ootamatu külalise - hambapõletiku. Mitu aastat pole seda janti olnud ja siis nüüd äkki... Algas ilusti reede õhtul, et ma saaksin terve nädalavahetuse piinelda, enne, kui üldse arstile oleks võimalik saada. Täna öösel kruttis ja kruttis, võtsin ikka tasapisi järjepidevalt oma lahjasid valuvaigisteid (kangeid majas pole, pole enamasti vaja). Tegin ema õpetatud hingamisharjutusi, jõudsin juba otsaga Viilma praktikateni (mida sa ikka hädaga teed). Ja siis äkki pool kuus hommikul jättis minu vaevamise nagu lõigatult järele!

Ülehomme sõidan Saaremaale. Katsugu ta siis veel valutada!

---

Tänase õhtu kild - leian letist laualambi jala alt pisikese rohelise paberilipaku, kuhu on salakeeles kirjutatud: "piat null piat sõtõre null null zest". Lausa mitu sekundit kulus, enne kui mõistsin, et see on meie noore vene keelt mitte kõneleva ase-administraatori spikker majandusjuhataja tel. nr-ga. Igaüks aitab ennast, nagu oskab. Ma ei tea, mida ta teeb, kui telefonile helistab mõni lätlane, leedukas või venelane. Ma ei kujuta ette, kas näost näkku on lihtsam - käte-jalgadega saab ehk rääkimisega hakkama? Ta ei oska sõnagi vene keelt. Karm värk.

1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Ma olen vist ainuke eksemplar,kes kasutab enda väljamõeldud valuvaigistit hambapõletiku puhul,kuivõrd mulle muu ei aita: margantsovka lahusega vatt igeme peale...Kui hammas on üleval,siis alla ka lihtsalt vatt moka vahele---ülemine tilgub ja suu peab mitu minutit lahti olema,et ei läheks suhu laiali või lausa alla.