reede, 5. aprill 2013

Teisest uksest ehk kassi maja


Imeilus talveilm. Päev otsa on lund sadanud. Suurest masendusest sõin terve paki kartulikrõpse ära. Nädala pärast lubatakse vihma.

Naabrimees läks teistele jahimaadele. Kassid jättis maha. Mingi 7 või 8 kassi. Ise elas keskküttega korteris, minu kõrval oli aiamaa ja hütike ("kassi maja"), kuhu ta iga päev loomi söötma tuli. Taat oli just 85 saanud, võibolla olen südametu, aga leinata ma teda ei oska. Elasime teineteist ignoreerides. Tema suretas kõik hekitaimed meie aiast, mis tema vaadet vähegi varjata (või minu privaatsust kaitsta) võisid, mina muudkui istutasin topinambureid juurde (neid ei peaks miski võtma, aga temal see ikka kuidagi õnnestus). Nüüd on naaber läinud, hütt saab rahus edasi laguneda, võibolla hakkan piki tänavat kajavast naabrimehe käredast kirumisest mõnikord pisut puudustki tundma... Aga need kassid. Mulle kassid meeldivad, tema omad on päris kenakesed, aga mul juba on üks. Tuleb organitele teatada, muidu on varsti 7 asemel 17 ja siis 77 ja siis 177 kassi... Arvata on, et taadi poeg krundi müüki paneb, aga ei usu, et ma uusi naabreid ära oodata jõuan, võibolla tuleb endal enne sealt minek (mu majaperenaine ikka plaanib täitsa aktiivselt mu eluaseme müüki). Või kes teab.

Kõige kummalisem asja juures oli see, et ma nägin unes umbes 5 päeva ta surma ette. Oli oma sara uksele tohutu suure käsitsi maalitud värvilise plakati kinnitanud, mis teatas: ma käin nüüd teisest uksest. Ma pole teda iial varem unes näinud, rääkisin emale ka, kes arvas, et küllap Ruudi hakkab "teisest uksest" varsti käima. Oligi.

Ps. Video ei vihja millelegi. Lihtsalt tuli meelde. Ruudi kassid on küll iseseisvad, aga maja nad siiski tõenäoliselt põlema panna ei suuda.

Kommentaare ei ole: