pühapäev, 17. juuni 2012

Vabadus

Tervelt 2 nädalat vabadust! Kohe ei tea, mis sellega peale hakata, võibolla magada?

Lagle jõudis Luxembourgist ja Strasbourgist elu ja tervisega rõõmsalt tagasi, oleks nagu veel pikemaks kasvanud. Värvisime tema pisikese peakese hennaga ära, nüüd on veel rohkem punapea. Minu pisikesed lapsed on kuhugi kadunud, mingid teismelised kolged on majapidamise hõivanud...

Tõstan jälle mööblit ringi, seekord ärklitoas. See mu suvine töö- ja magamistuba. Öeldakse, et kui inimene pidevalt mööbeldab, siis ta pole oma eluga rahul. No ei olegi. Peale selle on ikka hea midagi liigutada ja uuendada, see annab petliku tunde, nagu ma suudaksin päriselt midagi muuta... Vähemalt mõneks ajaks on rohkem entusiasmi.

Kunagi olen vist ära maininud, et pistsin iga päev pisikesi valgeid tabletikesi. Statistika mõttes - neid ma enam ei võta. Kuidagi sujuvalt ise jäid ära, kui ma juba kolmas päev avastasin, et rohud võtmata, siis enam ei võtnudki. Igatahes huvitav on ennast jälgida, mingis mõttes on elusam ja erksam tunne. Läinud kevadel, kui rohud välja kirjutati, muutus maailm ka hulga elamisväärsemaks. Tol hetkel oli neid vaja, muudmoodi enam hakkama ei saanud. Nüüd on hea teada, et ma olen vaba igapäevasest tabletiorjusest! Ja ma võin... näiteks... ennast täis juua! Mis sest, et ma alkoholi eriti ei armasta, aga põhimõtteliselt! Ma võin! Vabadus!!!

Ülehomme lähen üüri maksma, siis kuulen, kui vaba ma tegelikult olen, kas maja on müüki pandud ja muud toredat.

Kommentaare ei ole: