reede, 16. juuli 2010

Niru

Teatan pere äkilisest kasvust. Meil on nüüd imik majas, mina sain ootamatult vanaemaks.

Ei-ei, mu lapsed on ise lapsevanemateks saamiseks liiga noored veel, pealegi poleks see nii äkki ju juhtunud. Meile ilmus hoopis kassitita. Kaur leidis aia tagant, ma ei lubanud alguses teda tuppa tuua, et küll kassimamma varsti otsima tuleb. Tunnid möödusid, mammat ei kuskil... Mina olin tööl, lapsed muudkui konsulteerisid läbi telefoni... Lubasin siis ikka ööseks majja tuua, süüa anda jne.

Jõudis hommik, tulin töölt koju ja mis ma näen - kass on kõige rohkem kahepäevane! Nagu kollane rotipoeg. Sihuke Niru. Ime, et ta üldse veel elus oli! Imetame teda nüüd pipetiga ja oleme kena toetav kassiperekond. Hea veel, et suveaeg, lapsed koolist vabad ja saavad temaga mässata.

Nujah, ümberringi käib tohutu paljunemine, rasedaid ja titeemasid on jalaga segada. Eks taevas (või mõni kuri käsi) saatis mulle ka tite, et titetusk peale ei tuleks... Nagu mõnes muinasjutus.

3 kommentaari:

Zeldale ütles ...

M sünnitas kodus- sai suure ja terev poja:)

väga suur titanduse tuhin on tõesti vohamas. Tervisi kassile;) sattus õnneks õigesse kohta.

kui mul jätkuks ainult neid sooje tundeid selle roti vastu, kes mul põranda all elab ja ööde kaupa väljapääsu otsib:)

(hilisõhtustest külalistest rääkides on samas ta ikkagi mu meeliskülaline:))

muidu ujumise täheall!
Ilona--

Lendav ütles ...

Njah, kui rotti ka niiviisi silitada ja lutitada saaks, küll ta siis oleks armsam.

Tervisi M-le!

Morgie ütles ...

iffand, kahepäevane... merekoolist välja visatud? Kuidas tital läheb ka?