Mida tegin elus esimest korda*? Külastasin magnetresonantstomograafi. Tore oli. Tirises, mürises, krigises erinevates harmooniates ja rütmides tükk aega üsna toredasti. Lausa pidu!
Eellugu oli ka armas, kuu aega tagasi õlavaluga arsti juures käies teatas doktorihärra rõõmsalt: "Me lõikame teid nüüd viiludeks!", mõtles hetke ja parandas: "Ei, päriselt ikka ei lõika, ainult pildistame..." Ja siis küsis muuseas, kas mul metalli keres pole, klambreid, kruvisid, spiraali...? Kena tohter on, lausa imelik hakkas, ikkagi ortopeed, mitte günekoloog. Aga noh. Arst ikkagi... Selle kena tohtri ukse taga tolgendab alati karjakaupa vananevaid daame, nüüd ma vist juba hakkan aru saama, miks. Kui nii võtta, siis olen mina juba üks neist... ja selle tolgendamise lõppu veel ei paista... Nii see läheb, varsti võite mind näha, kepp käes ja pitsiline kübar hallinevatel juustel, doktorihärra ukse taga meditsiinilist õnnehetke passimas, proteesid suurest erutusest suus loksumas...
Milline on viilutamise täpne tulemus (röntgenipildi järgi oli aimata, et varsti olen täieõiguseline lubistis), selgub hommikul. Tohtrihärra lubas helistada.
*Morgie võttis teema üles.
1 kommentaar:
Ma oma suurepärase kujutlusvõimega nägin sind vaimusilmas..hallide juuste, jalutuskepi, kübara ja proteesidega. ma palun südamest vabandust, aga nii naljakas oli:)))))
Postita kommentaar