Rahu

Täna oli Väikese Väeraja avamine. Kohal oli tore hulk armsaid saemehi, nii hea, nii hea oli neid jälle näha... Läbisime raja koos linnavalitsuse esindajatega ja suure hulga Elva pensionäridega. Reeda juhendamisel. Ära väsitas...

Aga pärast sai süüa ja meestega rahulikult ühe laua taga istuda, nii hea hakkas. Ilm ka säras. Ja pärast tuli Hannes mulle mõneks ajaks külla, nii hea, nii hea oli lihtsalt koos istuda, mina masseerisin tema kehvemat kätt, oli tore vaikne kohtumine. Mõned inimesed on hingele lähemad, kui päris sugulased - Hannes on suur ja tähtis osa vaimsest suguvõsast. Venna rolli täidab.

Siis tulid veel lisaks kallis naabrimees ja kallis kallis kallim külla. Justkui pidu oli! Jõime tunnikese teed, siis oli külalistel aeg minna. Suur töö hakkab lõpule jõudma - rada on avatud, nüüd on vaja veel voldik kavandada-kirjutada. Juba on hulga kergem, saab keskenduda rohkem uutele tegevustele, ideedele.

Ilus päev.