laupäev, 21. juuni 2008

Suvi algas

Täna on suve esimene päev kalendri järgi. Olulisem on ehk see, et on pikim päev ja lühim öö. Juba jälle tahtsin siia järele hüüatada: valgust kõigi südametesse, aga viimasel ajal olen oksendamiseni tüdinud igasugusest esoteerikast. Nii, et ma ei hüüa midagi. Igaühel oma valgus ja varjud, kellel füüsikalised nähtused, kellel emotsionaalsed jne.

Loen just Valdur Mikita raamatut "Metsik lingvistika". Mõistust jääb pisut väheks, ma tunnen, aga ikkagi on pagana huvitav - mõtteid keele ja kultuuri arengutest, minu jaoks täiesti uutest vaatenurkadest. See teeb muidugi lugemise ka raskemaks. Iseenesest on see teema olnud huvitav juba ammu, alates sellest, kui ma lapsena kordasin mõnda sõna kuni see minu jaoks tähenduse kaotas ja ma imestasin, miks tähendab häälikuühend LAUD just sellist eset ja mitte midagi muud, näiteks tooli, või hoopis midagi kujuteldamatut. Lapsena on seosed keele ja mõtlemise vahel veel paindlikud ja vastavad närviühendused ajus alles loomisel. Nüüd olen jõudnud küsimuseni: kui ma ei mõtle sõnadega, mis viisil ma siis mõtlen? Sest mõtlemine toimib ju ka ilma sõnade abita. Ja kas sõnad mind juba kohati ei kammitse? Tundub, nagu poleks sõnadeta keelt,(tegelikult ma tean, et on küll, kasvõi kurdid inimesed ju samuti mõtlevad ja mitte vähem keeruliselt), enda maailm on lihtsalt kuidagi liiga sõnakeskseks muutunud.

Peale pühi tuleb Vastseliina minek, peale selle Siksälässe. Kaugemale arvutitest ja tsivilisatsioonist. Saab näha, mida see suvi seal pakub.

Täna lõin ka uue blogi, kuhu saavad unenäod ja unenäolised situatsioonid kirja. Kuna need on tihti väga isiklikud ja teinekord ka mõnevõrra intiimsed, siis seda saavad lugeda ainult need, keda ma olen lubanud.

1 kommentaar:

kaaren ütles ...

Mulle sobib SInu igap2evane blogi k6ige enam. Olen avastanud, et inimeste sisse vaadates n2eb seal asju, mis koledasti vajaxid parandamist & abi, v6i mida ma ei tahax nendest lugupidamise nimel teada... v6i mis on nii isikliqlt haavatavad...