Jõuluorikas

 

Viimati tegin jõululeiba üle 10 aasta tagasi. Nüüd sai siis jälle jõuluorikas jõululauale. 

Tõele au andes ei ole see "päris" leib, vaid poeleiva baasil ja natukese pärmi abiga küpsetatud peenleib. Aga mis siis. 

Retsepti sain kodundusringist, Siiri Puhalaineni käest. Nüüd internetis tuhlates jäi ette kirjatükk, millest selgub, et ümberküpsetatud leiva retsept on pärit legendaarsest saatest "Vaata kööki". 

Mõnusat jõuluaega teilegi, et ikka saba oleks rõngas!

Jõul võib nüüd tulla

 Piparkoogilõhna 

toad said kõik täis 

Jõuluvana kõhna 

pole ammu näind 

Piparkookide kaunistamises on mu tütar must juba oluliselt osavam. Eks see olegi õige, et ühel hetkel on meie lapsed ilusamad, tublimad, paremad ja osavamad, kui meie. Siin pildil on minu tööd. 

Üle aastate võtsin ette ka krässiteo. Originaalis on krässi tehtud kartulisse torgatud viljapeadest, aga mul põlnd vilja kuskilt võtta. Sai siis kolm krässi - üks samblike ja pohlavartega, teine samblike ja mustikavartega ning kolmas samblike, mõne pohlavarre ja käokuldadega. Seekord sedamoodi, natuke metsikult.

Jõulukuine

 Kevadel lõpetasin oma kuus aastat kootud kindad ning lõin uued varrastele. Nõukaaegne pehme, peen ja ühtlane alpakalõng, värvisin sibulakoortega (kollane ja oranžikas, peitsiks maarjajää) ning kõige rohelisega, mida maikuus kätte sain - pistsin patta peotäie nõgeseid, elupuuoksi, kukerpuuoksi, punast põisenelat ja võibolla oli seal veel muudki hulgas. Roheka peitsiks oli vaskvitriol. Seekord ei läinud kindapaari kudumiseks aastatki - kõigest 7 kuud. 

Siin on kindad kahest viimasest paarist. Väiksem on minu käe järgi, peenikesest nõukogude ühekordsest maavillasest, värvitud kuusekäbidega (pruun), kaselehtedega (oliiviroheline), seentega (roosakad toonid) ning aniliinvärv (must). Suurem kinnas on mehe käe järgi kootud paarist. 

Mustrid on mõlemal kindal siit ja sealt, minu oma äranägemise järgi kokku pandud ning ümber tehtud. 

Ning kui jõuluaeg hakkab paistma, tuleb väikestele sugulastele midagi meisterdada. Seekord sai 257 klotsi 16 erinevast puuliigist, mis lähevad jagamisele kolmele mudilasele. Loodetavasti saavad neist kasu ka lapsevanemad, kellel on võimalik õppida tundma puuliike puidu järgi. Kõik puidu valimise, jupeldamise, hööveldamise, esimese lihvimise, servade ümaramaks freesimise tegi mees. Minu osaks oli oma käega kõik üle katsuda, vajadusel veel liivapaberit näidata ning näidisklotsidele puude nimed peale põletada. 

Jalutuskäik

Seenemetsas on veel üht-teist leida. Esimesel pildil valge kaunitar-mandala mediteerimiseks, teisel kollakas kukeseen "kõik roosid ma kingiksin sulle". 

Väravast läbi... julged?
 

Kes siin sees on?

Ämmatoss

Sügisene, samblane

Kõige kaunim karusammal

Vaade kopratammilt ülesvoolu

Kobraste insenerikunst

Põlva Karikas

 

Põlva Karikas 2020. Sain oma valdustesse terveks aastaks rändkarika (ja oma nime sellele!

Viimasel pildil uksesilt, millelt lugesin esimese hooga "riisitoidud" ja imestasin, miks Põlva lasketiirus püstolitiiru uksel selline arusaamatu  silt... 

Ja palun veel kord luba kaevelda. See uus blogger on postituse kirjutamiseks kõlbmatu. Eriti telefonis. Aga mul ju pildid siin, hea otse postituse külge pookida. Vist.

Oodake. Ei saa veel lõpetada. Eelmine võistlus on ka üles märkimata. Nimelt oli pööripäeva paiku Elvas Kuldne Leht. Sain seal kolmanda koha (meestega võisteldes!) Ning auhinnaks omatehtud Lehekese. Olen viimasel ajal oma klubile näpuharjutuseks ikka teinud medaleid ja meeneid. Seda lehte ei lootnud võita ☺ 

Floorat ja faunat

Meie puuriida elanik..

Nagu näete, olen mitu korda seenel käinud. Igasuguseid põnevaid tüüpe kasvab metsas. Korviga toon koju ühesuguseid, fotofailina teistsuguseid.

Nii suurt ämblikku ei ole minu silmad Eesti vabas looduses veel kohanud. Hetkel on see vaba loodus küll meie välisuks, aga siiski, puuris ta meil ju pole.

Jeerum, ma ei saa küll kuskilt otsast aru, et uuendatud blogger kuidagi parem oleks. Panin kogemata kaks korda sama pildi ja ei leidnud viisakat viisi üleliigse kustutamiseks! Lõpuks mingi imenipiga sain, aga normaalne see ei ole. Kuid mis teha, muuta ei saa, tuleb leppida.

Sügise poole

Selle hooaja viimased rukkililled ja käokullad. Veel on päevades kohati sooja, vananaistesuvigi alles tuleb. Aga metsaservas on mõnigi tulipunane vaher ning pappel kisub pruuniks. Kilpjalg, mis tavaliselt kuldkollase jume võtab, on ka porikarva hakanud minema.

Metsik

Kodu ümbrus on metsikult sisalikke täis. Nii toredad väiksed krokodillid!

Metsas on veel metsikum. Käisime seenel, osa seeni tõin koju ämbris, osa telefoni mälus.

Minu esimesed lehterkukeseened!

/Siia juurde võib laulda:
lõpuks leidsin sind,
lõpuks leidsin sind,
kus küll peitsid end
nii kaua.../

Kabli vallutamine

Alles see oli, kui ma Põltsamaad vallutamas käisin. Nüüd tuli Lendavalt Konnalt kutse Kablisse dessant korraldada.

Mul ei ole palju rääkida, sest kaaskõnelejad on kõik juba ära öelnud:

http://lendavkonn.blogspot.com/2020/08/kultuuriuritus-kablis.html

https://kevadtulebikkagi.blogspot.com/2020/08/kabli-ja-kunstnikud.html

Ise ma protsessi pildistada ei saanud, sest olin saepurus kaelani sees. See-eest sai Kaamos tublisti klõpsutada. Jagan mõned tema tehtud fotot ka illustratsiooniks.

Alustuseks imekaunis Kabli Seltsimaja, nõelasilmast tulnud kuub seljas, alles oli avamine peale väga põhjalikku kapremonti.

Suusamütsidest on nii mõndagi rääkida.

 Selle kaarlae all oli suurepärane akustika.

Kui Konn ja Kaamos olid oma jutud rääkinud, Aalo suusamütside põnevasse maailma juhatanud, tulime välja. Loodan, et saemüra liialt kõrvu ei kiusanud, mul seekord olid kaasas ainult pisikesed saed ka 😃

Pisikese saega annab teha pisikest looma. Pildil operatsioon konna tiibade kinnitamise tarvis, assistendi valvsa pilgu all sai see hästi toime.

 Nüüd on mul Kablis oma "luuraja", kes teab sealt posti otsast öelda, kas mereilm on suvitajale sobiv. Teeb tiibade vurinal väikse sööstu Tartumaale ja kohe info käes! 😋

Igatahes - tänan südamest Kabli seltsimaja lahket rahvast ning Lendavat Konna, kes meid sinna üldse kokku kutsus!

Kutse Kablisse!

Tulge kõik Kablisse, kui teil midagi targemat teha ei ole!*

Nädalavahetuseks lubatakse ilusa ilma ja ägedat seltskonda! Suvi ei kesta igavesti, viimane võimalus nautida sooja merd, hiilgavat päikest, suusamütside näitust, raamatutest ja muust mudrust rääkimatagi!

Ps. Võtan väikse sae kaasa ja teen kohapeal midagi valmis ka 😃

*Kes veel mäletab "Armastus kolme apelsini vastu" reklaami?