Kolmapäev, 16. detsember 2020

Jõulukuine

 Kevadel lõpetasin oma kuus aastat kootud kindad ning lõin uued varrastele. Nõukaaegne pehme, peen ja ühtlane alpakalõng, värvisin sibulakoortega (kollane ja oranžikas, peitsiks maarjajää) ning kõige rohelisega, mida maikuus kätte sain - pistsin patta peotäie nõgeseid, elupuuoksi, kukerpuuoksi, punast põisenelat ja võibolla oli seal veel muudki hulgas. Roheka peitsiks oli vaskvitriol. Seekord ei läinud kindapaari kudumiseks aastatki - kõigest 7 kuud. 

Siin on kindad kahest viimasest paarist. Väiksem on minu käe järgi, peenikesest nõukogude ühekordsest maavillasest, värvitud kuusekäbidega (pruun), kaselehtedega (oliiviroheline), seentega (roosakad toonid) ning aniliinvärv (must). Suurem kinnas on mehe käe järgi kootud paarist. 

Mustrid on mõlemal kindal siit ja sealt, minu oma äranägemise järgi kokku pandud ning ümber tehtud. 



Ning kui jõuluaeg hakkab paistma, tuleb väikestele sugulastele midagi meisterdada. Seekord sai 257 klotsi 16 erinevast puuliigist, mis lähevad jagamisele kolmele mudilasele. Loodetavasti saavad neist kasu ka lapsevanemad, kellel on võimalik õppida tundma puuliike puidu järgi. Kõik puidu valimise, jupeldamise, hööveldamise, esimese lihvimise, servade ümaramaks freesimise tegi mees. Minu osaks oli oma käega kõik üle katsuda, vajadusel veel liivapaberit näidata ning näidisklotsidele puude nimed peale põletada. 

5 kommentaari:

Marfa ütles ...

Kindad on imelised ja juba pildi peal näevad soojad ja pehmed välja.
Klotsid on ka tore idee, eriti eri puidust klotsid.

mustkaaren ütles ...

Väga peen ja meisterlik!
Mõnusat puuklotsi võib käes veeretada kaua, kaua, ilma, et raatsiks ära panna.

Lendav ütles ...

Tammeklots on raske, haavaklots on kerge, lehiseklots lõhnab kõige tugevamalt ja paremini. Kes neid enam käest panna saaks!

Trutto ütles ...

Klotsimõte juba hea. Osavatele lastele head näputunnet!

Anonüümne ütles ...

Ah, mis toredus!