Tunneli lõpus paistab valgus

Hetkel ei ole veel päris kindel, mis see on, kas leegiheitja või rong, aga mürin on juba kuulda.

Täna sõlmitakse ostu-müügi leping selle maja peale, milles ma korterit üürin*. Uusi omanikke ma pole veel näinud, seega on vestlus teemal, mis ajaks ma pean ruumid vabastama, kas tähtaeg on eile või üleeile, pidamata. Kõigele lisaks ei ole veel õrna aimugi, kuhu ma siis otsekohe kolin. Mööblitükid (võtan kaasa vähe, eelkõige vanaisa tehtud mööbli), jah, nende asjus on seis pisut selgem - saan sõbralt pisut laopinda. Aga kuhu ma kolin iseenda ja oma kaks suurt, aga siiski veel koolis käivat last? Kõigele lisaks olen ma kooner. Mitte ei taha minna kogu krempliga ühetoalisele pinnale, mille eest peaks maksma üüri 200.- . Kui tahta kahetoalist, oleks hinnad juba alates 260-st (pluss kommunaalid). Meenutagem, et ma saan palgatööl miinimumpalka ja pean maksma ka poja ühikaüüri, lisaks meie kõigi toit, riided jms igapäevased elamiskulud. Jah, olen teinud mõned suuremad skulptuurid ja saanud nende eest raha. Jah. Aga kui ma selle otsekohe üüriks ära maksan, mis perspektiivi on mul siis üldse oma elu edasi edendada ja parandada? Praeguses veeta ja WC-ta üürikas olengi ju olnud ainuüksi väga odava hinna pärast. Taga tallu ju ka otsekohe kolida ei saa, ehitus- ja remonditööd on veel väga pooleli ja hetkel pole lihtsalt ruumi.

Aga aitab nüüd sellest. Küll ma selle tihedamate okstega kuuse ikka leian, kus all ma niikaua kükitada saan, kuni ehitustööd lubavad oma katuse alla kolida. Muidugi - kui te teate siinkandis mõnda sobivat ja odavat kuuske, andke aga julgesti märku! Väga kaugele kolida ei ole mõttekas, sest siis on tütrel kooliskäimine raskendatud ja mul tööl- ja ehitamaskäimine samamoodi.

Eile sai Kamari kukk paigaldatud, pilte ma teile enne ei näita, kui skulptuur avatud. Avamine on sel laupäeval, 4. augustil kell 13.00 Kamari seltsimaja õuel. Ühtlasi avatakse ka minu pisike joonistusnäitus.

Täna lähme Tallinna Botaanikaaeda oma näitust maha võtma. Järgmine võimalus meie ehteid ja muid vidinaid näha on septembris Pärnus (kui see rong tunneli lõpust meid enne laiaks ei sõida).

*Kunagi kevadel kirjutasin, et tähtaeg on 1. juulil. Nondest ostjatest ei saanud asja, nüüd siis leiti uued. Olen jõudumööda oma kola kokku pakkinud, osa juba äragi vedanud, aga kuna sihtkoht ei ole veel elamiseks valmis, lootsin veidi ajapikendust No sain, natuke, aga siiski liiga vähe. Oh. Ma nii lootsin, et ma ei pea kolima kuhugi suvalisse ajutisse vahepeatuskohta, aga vist ei jää muud üle.