Neljapäev, 28. juuni 2018

Mõmmik


Minu poolt on töö tehtud.

Ma ei saa aru, mis lahti on? Tööd pakutakse uksest ja aknast, just praegu helistas koolidirektor ja küsis, kuidas puhkus edeneb (puhkus algab mul esmaspäevast alles) ning pakkus koolimaja ühe koridori värvimist. See oli ühel slaavi tõugu naisel kärtsroheliseks võõbatud, aga pime ja pikk ruum muutus sellest kohe õõvastavalt pimedaks. Õpetajad on mitu aastat kurtnud, et närvidele käib.

See on tore, et tööd on, aga millal seda kõike tegema peaks? Koridori võõpamise sokutan kellelegi teisele. Kellele, veel ei tea. Praegu on niigi iga ärkvelolekuaja vaba minut arvel. Eile pealelõunal pidin Ulilasse minema, panin tööriidedki selga, kaevasin mõned martagonliilia sibulad välja ja viisin möödaminnes Annele - ega seal palju aega kulu, jõuab veel saagima küll. Aga siis oli vaja vaatama minna tema hullumeelselt uhkelt õitsevat õuekaktust, jäime jutustama terveks tunniks ning kui ma autos kella vaatasin, otsustasin, et pool kuus ei ole tööpäeva alguseks sobiv ning läksin koju. Kutsusin hoopis sõbranna korraks külla, ta igatses vaasi pojenge ja mul veel mõned nupud-tutid on. Ahh, päris tore on mõnikord paar tundi niisama molutada!

Täna ootab mind ees töötervishoiu arst, siis käin tunnikese lasketiirus ja siis saagima (täna ei saa enam viilida, PEAB minema). Võtan võileivakese kaasa ja kui just käed otsast ära ei kuku, teen pikema päeva. Materjal on seal väga vastaline - vaher - jube kõva ja kalk puu, no ei taha sinna saega läheneda, paljast mõttest on juba käed ette väsinud...

Ma nüüd jooksen, arstiaeg läheneb hirmsa kiirusega!

-----

Arsti juures käidud. Kõigepealt ootasin ta ukse taga umbes igavesti, juba mõtlesin, et kaua võib, lähen lihtsalt minema. Aga siis sain kabinetti. Kuna aega oli tal vist napilt (eelmine oli üle poole tunni pikemalt sees!), siis minuga tehti kiiresti. Isegi silmi ei kontrollitud. Ja! Kaalu kohta öeldi, et muretsemiseks pole põhjust! Kui mõnda ajakirja uskuda, peaksin ma juba peaaegu surnud olema, ikkagi oma 10kg ülekaalu. Või siis kuulis ta mu pikkuse valesti, sest minu meelest ütles ta mu kehamassiindeksi nii, et ma peaksin 10cm pikem olema. Aga noh, Mina ju tean, kui pikk ma olen ja kui palju kaalun, kui see mulle ei meeldi, pean ikka ja ainult mina olema see, kes sellega midagi ette võtab (näiteks pikemaks kasvab 😜). Ja - järelikult ei ole lotendav pekk veel nii kaugele paista, et arsti kogenud pilk oleks selle automaatselt ära registreerinud ja alarmi undama pannud. Arst nägi mind täitsa ilma särgita, nii et ei saa öelda, et "hea riidega annab paljugi varjata" vms. Võibolla tuleb mu hea väljanägemine sellest, et ma olen lihtsalt nii lihaseline (naerukoht)? Lihas pidada kaaluma oluliselt rohkem, kui pekk...?

5 kommentaari:

Morgie ütles ...

Lihas kaalub ilma igasuguse naljata rohkem, kui pekk.

Lendav ütles ...

Sedand küll, aga ümbermõõt ei ole mul mingi trikiga ülitiheda baleriini oma ju.

Morgie ütles ...

Ma võin sulle ükskord oma pekke ka demoda, kui kokku saame, aga ma arvan, et sul polegi millegi pärast vaja muretseda.

Lendav ütles ...

Ega ma sinu pekkide pärast muretsegi, ma rohkem nagu enda omade.

Üldse on veider, kuidas raske füüsiline töö ei tee kõhnemaks. Teoreetiliselt peaks lihas kasvama ja praktiliselt mõnevõrra kasvab ka. Aga pekk ei kao kuhugi. Sest töötegemine teeb näljaseks, kohe tuleb tunne, et peaks midagi rohkem sööma ja siis veel midagi paremat ka (kooki, jäätist vms) ja seda ka rohkem.

Ega ma oma pekkide pärast ka väga muretse (veel), aga kui peaks tekkima vajadus garderoobi uuendada, sest miski ei mahu enam selga, on juba kuri karjas. Või kui kehamass hakkab liiast põlvi-puusi vaevama.

algusestpeale ütles ...

Mind teeb raske füüsiline töö kõhnemaks, sest esiteks koormus, teiseks kiire ja kolmandaks pole lihtsalt aega süüa, ja siis lõpuks ei tahagi enam. Süüa, ma mõtlen. Eestist tulles olen alati kilosid kaotanud nagu naksti. Siin kahjuks teen vaid rattasporti, ja see ei võta midagi maha, ainult jalgratturi reied ja pepu olen külge kasvatanud.
Eestisse kolides loodan ikka tasapisi enda jaoks normaalsesse kaalu tagasi saada. Kui nüüd õiged kilpnäärmerohud ka kuskilt saaks, siis võib-olla juhtuks see õige kiiresti ja ilma et ma peaksin end füüsilise tööga surnuks ajama.