pühapäev, 8. oktoober 2017

A mul savi

Viimaste nädalate jooksul on hakanud materialiseeruma üks suur ja pikaajaline projekt. Algus on tehtud, mõõtmatult palju teha veel. Pistelisi pildikesi tööprotsessist:
 Paar taime oli tööplatsilt vaja ümber istutada. Selle käigus leidsin unise triitoni. Loomake oli küll uimane, aga telefoniga pildi tegemiseks ikkagi veel liiga kiire (pilt udune). Viisin ta rahulikumasse puhmasse, kus keegi lähiajal kindlasti kaevama ei hakka.
 Maapind tuli ette valmistada. Meerile see ei meeldinud. Küll ta püüdis koppa läbi närida, aga kopp oli kõvem. Kuna Meeril on ka edaspidi oma hambaid vaja, meelitasin looma tuppa ja kopp hakkas segamatult kopategusid tegema.
 Aga see ilm! Ilusamast kraavist pilti ei saanudki, kohe tuli vihm selga ja varing, varing, varing... Hakka või nutma. Ei, nutmine ei aita, vett on niigi juba ülearu palju. Ega muud ei jäänud üle, kui labidas kätte ja tegudele!
 Õudneee!
Kuskil selle lasu all on äravoolu toru, mille külge tuleb kolmik sättida. Algul kaevasin üksi, kaevasin toru välja ja puha, aga siis hakkas JÄLLE sadama ja kõik varises veel hullemini kokku, nagu juuresolevalt pildilt näha on. Järgmisel hommikul tulid sõbrad appi. Jalad kõrvuni saviplödisse kinni imetud, labidas 10 kg raskem ja järjest jämedam, taevast ajab mingit udu (ei jõua isegi palvetada enam, et ärgu jumalaeest kõvemini sadama hakaku...!). Sellist tööd tegin ma esimest korda. Omamoodi sürr kogemus on võtta labidaga pehmet saviplödi, siis raputada seda kalda poole, siis vanduda ja kraapida palja käega labidalehelt sula savi ning loopida peotäishaaval kaldale. Et siis jälle võtta labidaga plödi, raputada seda kalda poole... Igatahes. Kõik keraamikahuvilised võivad mu käest saada täiesti tasuta savi. Ilusti läbi sõtkutud. Ise viite minema! Mul on juba natuke kõrini sellest! Ühtlasi võib saada ühe vana naistekinga (tald on eraldi), nõukaaegse keefirikoti (27 kop), Riia portselani kilde, rohupudeleid, potikilde, klaasikilde, roostetanud traktorijuppe...
Õudne maadlemine oli, aga kolmik sai siiski paika. Sellest kahjuks hetkel fotot pole, käed olid nii porised, et telefoni fotokas ei tundnud mu sõrmi ära ja ei teinudki pilti. Alles nüüd avastasin, et pilti polegi.

 Ega kõik ei ole pori ja savi ka olnud, hinge kosutuseks ostsin omale tuliuue saarepuust laua. Kas pole kaunis ja elegantne? Kui poris maadlemine kunagi läbi saab ja on seinad ja laed ja katus ja põrandad ja kõik muu, mis sinna juurde käib, saab see laud olema koht, mille ümber me kokku saame, kooki sööme, naerame ja trummi lööme. Keskpunkt on olemas. Ainult ääred ja servad (katused-põrandad) vaja veel teha.
 Mõni ei tea kaevamisest midagi. Ainult mäng ja siis uni, siis jälle mäng ning uuesti uni.
 Sõbra kaisus on uni veel parem. (pilt õhtuhämaruses ja seetõttu udune)
Alles algus. Peopesas ei olegi veel ville ja püksid ei ole päriselt pori täis.


Nüüd palvetame, et ilm ei oleks nii jõle, nagu ilmateade lubab. Ja et lähikonna karjäärid hakkavad tööle (eelmise nädala viimastel päevadel oli kruusa hankimine siinkandis võimatu). Ja et ilm oleks ilusam. Ja kuiv võiks olla. Ning sadu lõppeda. Ning kui taevataat enam meile pähe ei pissi, saab tööd jätkata. Niisiis - loodame tahedamale ilmale ning kui ilmataat meid soosib, saab järgmine kord siia juba vähem poriseid uudiseid postitada. Sest muidu võib juhtuda, et siia tuleb veepõhine vundament ning ujuvad põrandad.

---

Hirmus poripruun lugu sai. Tegelikult on ikka kõike muud ka, kaselehekollast ja vahtrapunast. Nii erksaid toone, nagu sel sügisel, näeb harva. Kes juhtub Vana-Kuustest läbi sõitma, siis sealne mõisapark on eriti uhkelt ja säravalt kirju. Ah, mis, tegelikult on praegu igal pool vaimustavad vaated. Punast on sel aastal puuvõrades kaugelt rohkem, kui see meil siin sügiskuudel tavaline on ning kollane on kohe eriti kuldne. Kaunis aeg, viibi veel 😊

8 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Me lööme selle ilmataadi savisse kinni kui ta oma jõledusi jätkab :D

Anonüümne ütles ...

Ma tulen kohe-kohe koju, siis peaks natuke aega ilus ilm olema ;) Mul on taadiga siukene diil, eksju, et Kodumaa ootab mind parima võimaliku ilmaga.
Püha püss, on see vast töö olnud! Müts maha, et hakkama said!

Futu ütles ...

Heldene aeg, on lõunamaal alles maapind, mul jäi peris suu lahti seda kaevamise lugu lugedes. Noojah, aga eks ole ladistanud ka pmst jaanipäevast saadik.

MUHEDIK ütles ...

No kui Sa saad kõvast puust jagu, siis on pehme savi selle kõrval köki-möki ju :D
Põuaga on sama jube kraave kaevata, kopp krigiseb ja lööb tuld, aga telliseks kõrbenud savipinnasesse ei lähe.
Aga ilus algus on tehtud, mul on südamest hea meel

Morgie ütles ...

Proua, te olete hull või miskit.
J.Õudu!

Lendav ütles ...

Einoh, ega ma seda kraavi siis päris üksi kaevanud. Kopp oli ikka. Labida lõin savisse alles siis, kui kraav kokku hakkas vajuma. Ja varingute alt toru otsimisel olid sõbrad abis. Üksi ma ei olekski sellega hakkama saanud. Ma arvan, et keegi ei oleks saanud - varisemise kiirus oli liiga suur.

mustkaaren ütles ...

Vettinud pinnas on omadega täitsa p.rses...
Võiks kobiseda, et miks sa juulikuus ei kaevanud, siis oli vist lausa 4 päeva järjest ilusat ilma.
Pilt, kus Sa savis sumad, sarnaneb yks yhele yhe fotoga nõukaaegsest propagandateosest "Fashistid matavad elusalt nõukogude komissari".
Kole, nii ei saa töid edasi teha. Äkki jääb see sadu mõneks päevaks järele, mul oleks ka hädasti normaalset ilma vaja.

Tsiil ütles ...

ziizas, ma olen kõik selle maha maganud!