Transpordi leidsin juhuslikult, tuli välja, et endisel koorikaaslasel on kena pisike tõstuk. Nii nunnu! Valdur väntas sellega nagu leierkastimees. Kõigepealt sai palk tema abiga siia aeda ja pärast valmis pink Randu ka.
Avamisel sain kingituseks Rannu lugemiku, kus tartukeelsed murdetekstid. Selle üle on väga hea meel, sest mu enda tartu keel on pisut nõrgaks jäänud ja võru keelega segunenud. Aga tartu keel on ju mu isa keel, ei seda või unustada!
Kurbi uudiseid ka. Leidsin oma aiast üleeile surnud siili. Keegi teda rappinud ei olnud, nii et arvatavasti mürgitus... Väiksem siil oli. Siil on ju kõigesööja. Aga rotimürke on mitmesuguseid. Räägivad küll, et mumifitseerivad ja... aga mitte kõik mürgid. Kas ta oli ise mürki juhtunud sööma või mürgitatud hiirt, kes teab. Nii et - mõelge, enne kui tuppa tikkuvatele hiirtele mürki hakkate panema - mida ja kuhu ja kuidas. Et mõni teine süütu kannatada ei saaks.
17 kommentaari:
Imeilus pink!
Siilikesest on küll kahju. :(
Ikka võib jagada jah :)
Jäigi siia märkimata, et palk selle pingi tegemiseks sai Tartu tagant Müta külast. Tänud lahkele annetajale!
Jälle üks imeline selge Anni käekirjaga töö.
Väga ilus töö!
Mai teadnudki, et tartu murre on olemas. Arvasin, et tartumaal räägitakse lihtsalt võru murret kraadi võrra lahjemalt.
Mul tekkis kohe tahtmine sulg haarata ja tindipotti pista, et äkki tulevikus oleks minulgi kusagi Oma Pink, Pr Lendava saetud :)
Imeilus voolujooneline just selle puu olemusega haakuv pink!
Väga armas(kuigi see pudeliketekitas ka mul küsimuse, kui mingit fragmenti vaid vaatasin). Tegelikult on suurepärane tulemus, müts maha Su ees!
Mulle meeldib! Mis puu on? Pärn?
Väga ilusad üleminekud ja potike tekitas esialgu seoses apteekriga :) ma vaatasin ju enne pilte ja siis lugesin teksti ka.
Väga äge pink.
Janno Puuseppa ma tunnen, on selline tegus noormees ja näitekirjanik ja lavastaja ja näitleja. Ta on meie muuseumis ka paari klipiga esindatud.
Jälle, lahe!
Ja mis põnev sinine asi palgi sees voolab?
Kohe mitu küsimust siin küsitud. Ma nüüd vastan.
Arvan, et ei tule enam ühtki palgi-ega oksajuppi ära tirima - mul omal kodus päris kobe ladu juba (eriti arvestades minu ebakindlat olukorda ja võimalikku kolimist...). Pealegi teatas Valdur, et tema tõstuk (või on see veomasin? vahet pole) vajab remonti ja hetkel ei vea ta midagi.
Puu ei ole mitte pärn, nagu juba eelpool vastatud, vaid jah, tamm.
Ja puu sisse on aegade hämarus istutanud midagi rauast. On see miinikild või kanaaia naelad (kanaaia jaoks on see ilmselgelt liiga kõrgel kasvanud), ei tea. Õnneks saag metallini ei ulatunud. Muuseas - niiviisi tehakse võlts-musta tamme - tammpuu rauaviilmetega vette seisma ja läheb pealt mustaks! Tegelikult läheb isegi ühe ööga mustaks, kui raudkirves tamme lüüa. Hommikul tõmbad kirve välja ja auk täitsa must. Ja tammetüki peal saagi viilida - järgmiseks päevaks on puutükk täitsa täpiline.
Väga sisukas, kaunis ja peen töö. Kahju ainult, et kirjanikuhärra ise seda natuuris näinud pole, tema leidnuks sealt kohe kõik saladused, mis kõigi jaoks ehk polegi mõistetavad. Mida rohkem vaatan, seda paremaks läheb.
Imeilus ja huvitav. Särav! Mulle niiii meeldib.
Postita kommentaar