kolmapäev, 27. juuli 2016

Nagu liiv sõrmede vahelt...

 ...libiseb aeg.

Käisin Lahemaal, Võsul liivaskulptuuri kraapimas ja muidugi ka Hallanil külas. Külastasime ka kõige põhjapoolsemat neemetippu, Pärispea poolsaarel Purekkari neemel.
Ida poole kaldu...

Viimane kuiv kivi

Purekkari Maasäärekivi, kõrgus 4,4 m, ümbermõõt 22,1 m 



Pakugrill

Imerohtu saanud peni
 Teate, mida teha ülemäära ulaka peniga, kes ei taha üles hüppamist ja inimeste terroriseerimist mängimise eesmärgil lõpetada? Sorts sidrunimahla hammaste vahele ja peni muutub nii viisakaks ja heaks! Tõenäoliselt on ulaka koera puhul tegu c-vitamiini vaeguses vaevleva loomakesega :D
Üks vahib pilvi, endal pole juukseidki veel

Kuulab ka. Ikka pilvi

Nüüd on juuksed, aga lõuga enam pole, ega maavärina vastu saa...


Anita Porila madu

Andres Hakmanni pull

Juuste poolt vaadatuna pole maalihkega lõug nähagi!

Kasssss

Kilpkassss

Meenutusi Egiptusest

Hallani pargis oli hommikul eriti kaunis suitsu-udu. Sai sooja vorsti ja sai mõnusaid suitsusilmseid fotosid.







Iidsest jõepaadist ühepuuvenest on kõik kuulnud. Ühepuukemps on alles uus leiutis.

Reisu pealt kodus tagasi, märkas silm esimesena kohe kõrget roosat tutsu, mida olin pikkade silmadega oodanud. Angervaks Venusta!
Oli ka teisi, mida õhtuhämaruses (ja mingit filtrit kasutades) pildile püüdsin.
Kassinaeris

Valge floks Urvelt

Ilusamat umbrohtu

Kõrvits on igavesti kaunis dekoratiivtaim


Üheksavägine, jällegi säilitamist väärt umbrohi

Raudrohi

Teine laine, üheksandani on veel aega :D

Laineharjal turnimas

Metsik karikakar metsikus murus


Esimest korda näitas kaunist topeltõit maja eest võpsikust päästetud ürgne päevaliilia.

Õisuba läheb järjest kelmikamaks ja kogub tuure.

Ega siis ainult liivaga ei ole mängitud ja muidu ringi trallitatud. Kõvemaid materjale ka ikka näritud. Üks suurem sõnajalapuhmas on lõpusirgel. Kaks lampi, suurem ja väiksem on jaaniussideks.

Sellest kujust oleks hädasti vaja paremaid pilte saada. Aga küll ma jõuan.






 Ja pisike lillekujuke Saaremaale, täditütretütrele.


Nädalavahetusel olen Hiiumaal. Puhkus läheb hirmsa hooga. Puhata pole nagu aegagi, magada ja molutada, ma mõtlen.

8 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Mul eile tuli magamine ja molutamine juba päris hästi välja, muud lihtsalt ei jaksanud teha. Täna tuli paraku tööle hakata, kliendid hädaldavad. Kujud on imelised nagu ikka, kahju, et liivakujude eluiga nii üürike on.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Jajah, sellises tempos on sul sügiseks keel ikka raudselt vesti peal :D Neid imearmsaid väikeseid kujukesi peaks tulema palju rohkem aga tema tahab molutada :D Võeh :D Liiv on ka üks lõpmata tore mängumaterjal. Hallani juurde tahan sügisel. Ja pole taimekest, mis ei oleks ilus kui sellele tõsiselt otsa vaadata, olgu siis metsik või kodustet, pealegi kusagil on nad kõik metsikud :D

Skarabeus ütles ...

Kiplkass on väääga vahhvaa!

Köögikata ütles ...

Nii ilusad kõik! Aga liiva- ja jääkujudest on mul küll alati nii kahju. Tahaks ju, et seda ilu ikka jaguks ja jaguks...

Anonüümne ütles ...

Vägev puhkus! Küll see magamise ja molutamise aeg ka tuleb, no talvel näiteks :)

mustkaaren ütles ...

Maailm sai jälle tyki ilusam ja parem. Lahe!

Helve ütles ...

Kas sellel Maasäärekivil ongi kohe ülesronimiseks köis küljes?

Liivaskulptuurid on lausa omaette vaatamisväärsus ja Sinu puuskulptuurid ikka superhuvitavad!

MUHEDIK ütles ...

Kilpkass :D Mul on samuti liivaskulptuuridest kahju, nad võiksid ju igavesti randades elutseda.
Köögiviljataimed ongi enamasti väga dekoratiivsed
Ja puhkus kulub Sulle kindlasti ära, et virgutada vaimu ja koguda rammu järgmiste kaunite imede loomiseks