pühapäev, 6. märts 2016

Õpilane Kiir

Kuidagi on nii juhtunud, et aeg on ära kadunud. Kirjutamise aeg. Lõppeval nädalal olen saanud intensiivkursuse paadiehituse osas. Täiesti naisterahvale sobiv töö, kangad, käärid, värvi- ja liimirullid... Ma ei julge lubada, kui kauaks sellele ametile jään, aga vähemalt õppida on mõnus. Ja teada, et kui mu praegune amet peaks ära kaduma (tõenäosus on suur, koondamised ei ole veel kahjuks lõppenud), on mul veel üks oskus ja valik juures.

Teiseks meenub paari aasta tagune skulptuurikonkurss, kus meie Mariga esitasime puukujude kavandid-mudeli. Saime teise koha. Meid võitis Tauno Kangro, kes pakkus välja klaasplastist eluka. Järgmisel korral on meil juba palju suuremad võiduvõimalused :D
Tere tulemast!

Õhtuti paistab siit päikese loojumine

Täitsa pooleli veel
 Täna käisime Tartu Botaanikaaias orhideenäitusel. Lagle klõpsis :)
See mul juba on

Kaunitar

Äge karvane

Seda mul veel polegi! Ja nii hädasti on vaja!

Seda mul veel ka pole! Müüdi, aga mul, vanal ihnuskoil, hakkas rahast kahju! 



Minu lemmiksein

Lähemalt

Orhideed on ilusad, aga ega kaktused neile alla jää



Kohustuslik võte palmimajast

Sini-lilla
 Peale selle külastasime veel kunstimuuseumi ka. Ma ei saa midagi parata, mulle jätkuvalt meeldib vanem kunst rohkem. Mida vanem, seda parem.

Õpilane Kiir on leidnud oma õppetöö, kivide liimirulli veeretamise kõrvalt siiski natuke aega ka teisteks kultuurseteks tegevusteks. Üle-eelmisel nädalal kogunes aalujate Lõuna-Eesti rakuke Võndu Mikitaga kohtuma. Ja läinud neljapäeval vaatasime-kuulasime Vapramäe loodusmajas Remo Savisaart. Selleks nädalaks ei olegi veel ühtki üritust kirjas...?

Kui hästi läheb, saab homme (minu) esimese paadi täitsa valmis. Ehk saab piltigi :)

Ps. Ei saa jätta märkimata, et täna oli see haruldane päev, kui ma ostsin raamatu. Ma ostan raamatuid haruharva, sest riiulis on ruum piiratud ja rahakott on ka piiratud. Ja mul on siin ju isiklik linnaraamatukogu :) Aga mõni ikka saab päris omale ka ja kui, siis just midagi sellist:
Oleks nüüd ainult aega lugeda...

10 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Vau! Tulevane paadiehitaja meil!
Imeilusad orhideed ja kaktused. Tahaks kaa neid vaatama.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Kui see paaditegu just tervisele ei käi ja iseenesest meeldiv ka tundub, siis saa aga targaks meistriks. Mine tea kuna on vaja punnu panna meritsi :D Meie maal on ikka seda ju juhtunud :D

mustkaaren ütles ...

Meri on kaugel, maanteedel kontrollpostid ja marodöörid sellisel ajal, soovitan relvade hankimist ja muldonni ehitamist harjutada :)
Paadi tegemine on suur ja põnev asi, kas plaanid jõele ka minna?
Ilus post oli, botaanikapilte pole kunagi liiga palju :)

MUHEDIK ütles ...

Minu meelest oled Sa pigem Tootsi-vurhvi, kõik, mis kätte võtad, see õnnestub.
Kas siis BA polegi üritus? :D
Ja raamat on kindlalt Su kodus vajalik.

Anonüümne ütles ...

oma paat?!?! ooo....

trumm

Futu ütles ...

Oma paat, lahe.:)

Epp ütles ...

Õpilane kiir unustas unustamatud kontserdielamused ära!
Või on mälu need blokeerinud? :D

Lendav ütles ...

Kontsert, muidugi! Aga see oli juba nädal tagasi, mul on praegu vist ainult haugi mälu :)

Lendav ütles ...

Ja paat ei ole mitte oma omamise mõttes. Ega ma endale tee. See on rohkem nagu töö.

Eve Piibeleht ütles ...

Kõiki ilusaid lilli polegi mõtet koju tarida, mõnda ongi tore käia kodust väljas imetlemas ja las nende eest hoolitsevad asjatundjad.
Mul on ikka isiklik merepaat kunagi olnud, aga praegu enam ei viitsiks sellega jamada.