teisipäev, 27. oktoober 2015

Toa poole

Kuigi õu on viimase nädalaga puidumaterjali täis saanud, pole enam õues kuigi mugav olla. Valget aega hakkab väheks jääma ja külmavõitu kah...

Juhtus nii, et küsisin ühel värskel linna-langil linna asjameestelt õige arglikult, mis neist muhklikest ja haralistest saab? Sirged palgid lähevad, teadagi, rahaks, aga muu kraam? Ja mu õuele tuli peaaegu kohe täitsa iseenesest mitu head erikujulist pakku :) Ja siis jõudis kohe kätte ka see päev, kui toodi peale kuuajalist ootamist ühest teisest kohast ka 3 pakukest. Jämedamatel läbimõõt 70cm ümber, peenem (no ehk 55cm?) jällegi jäleraske saar ja nii muhklik, et kuidagi veeretada ei anna. Paigutati need otse mu värava juurde, nii et ei saanud enam õue sissegi. Igavesed jurakad. Natuke kahju oli, aga ega muud üle jäänud, kui otsustasin käigu pealt, mis neist tulla võiks ja saagisin parajateks juppideks - kolmest sai seitse. Neid seitsetki suutsin väga hädavaevalt üksi veeretada, käsivartel on siiani sinikad. Saagimisegagi oli nalja küll, kasepuust ei tahtnud mu saelatt läbi ulatuda, lõpuks ikka suutsin rohke ähkimise ja vandumise saatel tükid üksteisest eraldada.

Riburadapidi...
Siin nad nüüd on - mändi, kuuske, saart ja kaske. Üks lehis ootas juba paar kuud neid ees. Oijaa, järgmine suvi on kindlustatud, saepuru saab uhkelt :) Igatahes on hea teada, et kevadel on midagi suurepärast ees ootamas, ideed juba vaikselt küpsevad ja mõnelgi pakul olen kujuteldavat skulptuurvormi vaimusilmas vilksatamas näinud. Esialgse plaani järgi peaks siit saama massiivmööblit laud+2 tooli ja veel 2 tooli. Siis mõni konn, mõni juugendlik taimepuhmas, ehk ka lillehaldjas... Eks näis, kes nendes puudes kõik sees on :)

Mul peaks 2. novembril olema kell 17.00 Elva Linnaraamatukogus näituse avamine. See tähendab, et ma ei peaks siin mitte kirjutama, vaid oma joonistusi raamima. Aega ei ole just ülearu palju enam jäänud. Ja mida mina selle asemel teen? Vaatan lakke ja leian, et laelamp ei meeldi mulle. Ei meeldi kohe üldse. Ja lappan juba tükimat aega erinevaid interneti-katalooge, kolan mööda poole, otsin ideid ja püüan mõista, mida ma siis tegelikult tahan, mis mu silma rõõmustaks? Ning - jõudsin arusaamisele, et üle tiffany ei ole midagi... Tiffany stiilis lampi ma praegu osta ei jaksa. Ise teha ei oska. Aga mõte hakkas idanema ja nüüd on nakatatud ka sõbranna, kes on sellega varem tegelenud ja oskab mind õpetada ning on tellitud väike komplekt vitraažiklaase ja teipi, loodetavasti leiame ka koha, kust käia laenata. Esialgu katsuks mõne väiksema vidina valmis saada, eks siis näeb, kas teha suuremaid plaane või mitte. Igatahes põnev tubane tegevus pimedateks sügisõhtuteks :) Küll ma selle lambi-probleemi ka ära lahendan, see ei pea ju ilmtingimata raskest klaasist olema.

Ja kuna ma siin just kurtsin, et tiffany stiilis lambikuppel on liiga kallis osta, lohutasin ennast täna allahinnatud katleiaga. Mitu päeva käisin poes sellest mööda ja kutsusin ennast korrale, sest ega rahakott põhjatu ole. Kuni jõudsin oodata ära uuema tillemate numbritega sildikese selle küljes :)
Cattleya
Midagi tuleb siin majapidamises ette võtta. Toalilled ei taha enam hästi ära mahtuda. Ei tea, millest see küll tuleb :D

Ah jaa, tuletan veel kord meelde, et: kui aega saate, tulge minu juurest läbi, mis sest kui tornikell on löönud pool kaksteist! Mu juures kuuskedel on kullat´ iga käbi...*
See tähendab, et esmaspäeval, 2. novembril avan kell 17.00 Elva Linnaraamatukogus väikse joonistusnäituse nendest piltidest, mida vastu kevadet hullunult kritseldasin.

*Jäääär

13 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Niiiii uhked pakud ja niiii ilusad mõtted. Tiffanist paremat pole tõesti, tule käia laenama :)

Lendav ütles ...

Oi, see on väärt pakkumine! Tulen jah laenama! Ja kui tahad seltsi tulla klaasiga mässama, siis anna teada :)

mustkaaren ütles ...

Tiffany on ilus jah.
Katleia ka. Kui talvel yle ei kasta, elab Ta koos sinuga aastaid.
Muidugi saab pakkudest toredaid kujusid ja õuemööbelt, aga mõni pakk on ka ainult pakuna muljetavaldav ;) jõudu tööle!

Anonüümne ütles ...

Oo kui ilus orhidee! Miks küll meie poodides ei müüda muud kui kuukingi:( Üldse on toalillede valik suhteliselt nigel siin, kuna eksoodid kasvavad ilusasti õues, mis neist ikka aknalauale toppida.

Lendav ütles ...

Jõudu tarvis!

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ei noh, ideedest Sul puudus ei tule :D aga neid toalilli ilmselt toob Keegi, ainult Sa ei tea Kesse :D

Lendav ütles ...

Ma tean seda Kesset küll. Tal on liignimi ka, Kurat. Kesse Kurat.

Ideedest muidugi puudus ei tule, mõni kere võiks selle pea kohta rohkem olla, siis saaks ehk midagi teostatud ka :)

Tegelikult olen ma jube laisk inimene. Teen hea meelega ainult neid asju, mis meeldivad. Aga kuna neid meeldivaid on nii palju, jääb ekslik mulje, et ma palju teen. Need tegemised tulevad kõik selle arvelt, et nõudepesuga on nagu on ja tolmulapp leiab siin majas kasutamist palju harvemini, kui see mõistlik oleks. Aga idee on püha ja teda juba niisama kolikambrisse ei viska!

mustkaaren ütles ...

Ma võin vana naisšovinistliku seana öelda, et Sa oled õigel teel. Enda tagant koristamine jms, raisk, ei ole aint ema kui traditsioonilise pere teenindaja töö. Kui teised pereliikmed on piisavalt suured, et suuta ise švammi ja seepi tarvitada, siis andku aga hagu. Sest inimene, kes oskab joonistada, nikerdada vm haruldast ja keerukat teha, ei pea mitte teenindama neid, kes ei oska, taha ega viitsi.

Enrico ütles ...

Ilusat materjali küll, on mida rikkuda....8).

Lendav ütles ...

Jaa, Enrico, jaguks Sullegi rikkumiseks, kui aga vähegi viitsiksid külla tulla!

Anonüümne ütles ...

Nii tore blogi! Ma pole siin varem käinud, aga täna leidsin ja sattusin vaimustusse. Tahaks ise ka puust voolimist proovida. Vanematekodus vedeleb üks suur vahtratüvi juba mitmendat aastat. Ainult õpetust oleks vaja, et milliseid tööriistu ja -võtteid kasutada. Kas sa pole mõnd videot teinud?

Lendav ütles ...

Ma niiviisi interneti teel kommentaariumi sabas pikka õpetust küll ei oska anda, mida täpselt ja kuidas... Kui on huvi, anna märku ja kui kevadel ilmad ilusaks lähevad ja jälle saagima hakkan, võid vaatama tulla. Teiseks on võimalik alati head õpetust saada meistritelt õppides - Hiiumaa ametikoolis õpetatakse puidu erikasutust ja sealhulgas justnimelt kujude saagimist. Kolmandaks võib minna Varbola puupäevadele ja ringi jalutada ning vaadata ja imetleda tegijaid, töövõtteid ja tööriistu. Eks neid õppimisvõimalusi ole veelgi :)

Mina saen alguses mootorsaega üldkuju välja, siis lihvin relakaga liivapaberikettaga üle (ja vajadusel ka väikse lintlihvijaga) ning kui eriti peeneks tööd ajada, siis kasutan ka peitleid ning väikest nikerduskirvest. Videoid ise ei ole teinud.

Ühest sõbrast on siin Elvas tehtud saagimisvideo: https://www.youtube.com/watch?v=_3OB2OmiOYc

mustkaaren ütles ...

Mul ajab praegu yle ääre tarkus, et esmaseks lihvimiseks on kõige mõistlikum lamellkettaga relakas, sest see peab karvase puidu peal kõige rohkem vastu. Ykskord proovisin tugitallal liivapaberit, aga see kulus paari minutiga ära, edaspidi kasutan seda aint siledal pinnal.