Läbi see jant selleks korraks. Noh, mitte päris läbi, kui kujusid lõplikult paika hakatakse tirima ja kinnitama, tuleb ikka kohale minna, aga vähemalt saepuru tekitamise aeg on selleks korraks läbi.
Ma ise olen ka läbi. Natuke. Juba on pisut parem.
Ma ei mäleta, et oleks olnud nii raskeid puupäevi. Võibolla ma lihtsalt ei mäleta. Üks on kindel, ma pole varem sellisel üritusel haige olnud. Eks neid raskeid momente oli teisigi, näiteks see, kui materjali tulek viibis ja juba hakkas tulema tunne, et tegijatele polegi väärilist puitu kätte anda. Kuni siiski lõpuks, kui me enam oodatagi ei osanud, saabus suuuuur masin üüüüratu palgikoormaga, nagu taevast oleks kukkunud :) Viimane raske hetk oli siis, kui kolmapäeva õhtul peale kujude õlitamise lõppu (aitäh Kaarnale, me poleks südaööks ka ilma Su abita koju saanud!) pool üheksa koju jõudsin ja pidin hakkama kiiret väikest lillepilti maalima, mis pidi järgmiseks päevaks valmis olema ja peale seda tuli veel tööle koristama minna...
Häid hetki oli ka. Inimesed on ju ülitoredad, igaüks omamoodi. Kõik on tegijad, tööriist ei kuku käest maha ja süda on soe :) Ilus on vaadata, kuidas rohmakast palgist tuleb lohe või hämarikuneiu või roosidega pink või rebasepaar :) Tore on õhtuhämaras istuda sauna juures ja kuulata terve talupojamõistusega inimeste vestlust või kitarri- või trummimängu :)
Nalja sai kah. Me Mariga tegime laupäeva õhtul laavakivimassaaži nendele, kes vabatahtlikuna puupäevadele appi olid tulnud. Nali algas siis, kui me järgmisel õhtul kolisime oma tööriistad ühte lähemasse kämpingusse - Raivo, kes teab kämpingute koristajat hästi, luges meile sõnu peale - et kui me peaksime põrandale õli tilgutama, teeb koristaja meile mitte laavakivi massaaži vaid hauakivi massaaži. Sellest me siiski õnneks pääsesime, aga väljend on tabav, koristaja Kai oleks hauakivi massaažiks vajadusel täitsa vabalt võimeline.
Pilti kah:
|
Endel Konsa Kollu |
|
Endel Konsa Tõukuri portree |
|
Ivo Mänd, Lohepjedestaal |
|
Ott Olesk, koprapink |
|
Andres Rattasepp, nõid lendab madalalt :) |
|
Hallan Kivisaar, Koit ja Hämarik enne tõusmist |
|
Nõiamoor eestpoolt |
|
Saejoonistus |
|
Karl Purga, rebasepink |
|
Ott Olesk, muhe mõmmi |
|
Minu piibelehed põõsas |
|
Piibelehepink |
|
Õlitatud piibelehetool |
|
Mariina Tiidor, roositool selja poolt (taustal minu piibelehed) |
|
Näkile tuldi järgi |
|
Väike visand krüsanteemidest - laupäeval olla Lätimaal kusagil krüsanteemifestival |
Nüüd tahaks vahepeal midagi natuke pehmemat teha. Näiteks pooleliolevad püksid valmis õmmelda :)
Ps. Kui kujud õigetele kohtadele saavad, jagan kindlasti ka neid pilte. Siia sai praegu ainult väike valik valminud asju. Mõnda asja pole mõtet enne õieti pildistadagi, kui ta õiges asendis on :)
17 kommentaari:
Neid kujusid oli palju vahvaid, kõike silm kohe ei haaranudki :( kunagi peab ikkagi radadele uitama tulema/minema, oleneb kust poolt vaadata. Pehmed püksid on karupüksid :D
Nii ägedad!
Kanged naised, kanged mehed ja ilusad tööd. Ajaks endalegi isu peale, kahjuks on logisevad randmed hakanud järjest rohkem pelgama riistapuid, millega on võimalik endale haiget teha.
Väga huvitav, mis palkidest välja koorub ja ega vist niisama ei koorugi, ikka meistri kätt läheb vaja.
Ilus töö! Kas tumedat õli kasutatakse mingil kindlal põhjusel, nt pleegib paremini ?
Või säilitab või toob esile?
Tunnistan, et ma olen tõsine pinkide fänn ja vist rohkem taimede moega kui muude elusolendite jäädvustamisega, viimased jäävad ikka veidi staatiliseks.
Igatahes põnev maailm, kuhu me sattunud oleme.
Tume õli sisaldab rohkem tõrva ja säilitab natuke paremini. Pikas perspektiivis muutuvad õlitatud kujud ikka tumedaks, ükskõik kui heleda või tumeda õliga nad võõbatud on. Selleks, et puidu heledat tooni säilitada, tuleb neid teistsuguste (keemilisemate) vahenditega töödelda, mida me ei tahtnud. Pealegi oli võimalus seda tõrvaõli üsna soodsalt saada :)
Mulle ka taimed meeldivad, ega ma suurem asi karusaagija pole (kuigi ka seda olen pidanud tegema). Teiseks on tore teha putukaid (alates liblikatest muidugi) ja konni näiteks :)
Küll mul on hea meel, et ma seda kõike oma silmaga näha sain, see oli ikka tõeliselt ilus elamus. Aga kolmapäeval oleksid Sa ju võinud öelda, et tulla tuleb töörõivais, eks me oleks ka pintseldanud päris suure hea meelega.
Loomakujusid ja ehk ka mingeid inimkujusid on ilus kuskil pargis või metsas vaadata, koju igatseks ikka taimemotiive, liblikaid ja konni :). Pinke ka, neist ei saa kunagi küll.
Ahnepäits, eksju :D
Ma ei arvanud algul, et see pintseldamine nii kaua aega võtab. See on juba vana lugu - alati kulub tööle poole rohkem aega, kui alguses arvad. Eriti teravalt paistab see silma näituste ülesriputamisel. Mõtled, et saad pildid üles 3 tunniga, siis reaalselt kulub alati vähemalt 6... Üks ehitaja ütles kunagi tabavalt, et eelarve ja ajakava tuleb korrutada - aega kulub alati planeeritust 3x rohkem ja raha 5x rohkem :)
Aga konni ja lilli ja liblikaid - neid võin ma lõpmatuseni vist saagida. Aega muidugi kulub, antud valemi järgi 3x rohkem :D
Muhedad tööd:)
Kui Eestis tagasi olen, paluks eksursiooni!
Väga nunnud!
need pingid, mida ma ei näinud, peab ka ykspäev yle silitama.
Ekskursiooni saab iga kell. Millised pingid Kaarnal üle vaatamata jäid? Mu meelest Sa said enamust lausa ise üle võõbata? Või mõtled eelmiste aastate toodangut? Nende juurde võin ka iga kell ekskursiooni teha :)
Ehh, dialjektika... Teie uued troonid,piibelehe ja roosiga. Aga terve posu vanemaid on ka kindlati nägemata.
Saingi korraliku ülevaate toimunust. 8)
No mis korralik. Pigem visandlik. Korraliku ülevaate juurde oleks kuulunud kõigi tegijate (ja neid abistavate naiste, meeste või lihtsalt sulaste) nimekiri, suurem fotogalerii ja lisaks ka põhjalikum ports kuulujutte :)
No minule sobis, see visandlik...
Tõesti andekas oled ;)
Heh,korraliku mõtlemise tulemusena pidada ju KÕIK saama,mis soovid!?Muig-muig, nüüd ma siis tean ,kuhu ma oma lotomiljonivõidu panen, vaadates neid kujusid ja maju ja lilli ja loomi ja tiike...
Postita kommentaar