esmaspäev, 22. detsember 2014

Järjejutt 9.

Üks rohutirts läks kõndima
Luhatirts (Stethophyma Grossum)
Mul peaks täna olema näituse avamine. Aga mul on pool nägu paistes nagu ... ma ei tea kellel. Hommikul sain perearstilt rohud. Isiklik hambaarst on vist jõulupuhkusel, telefoni igatahes vast ei võta. Eks näis, kella 3-ni on veel mitu tundi aega. Võibolla ehitan endale selleks ajaks burka või nigab´i. Et põsk raamatukokku minnes külma ei saaks. Ja et raamatukogu külalised mind nähes kabuhirmus amokki jooksma ei hakkaks või teise variandina naeru kätte ei sureks.

Õnneks on vähemalt valu kuigipalju järgi andnud, kuigi lõualuud, põsk, põsenahk, silm, kõrv ja kurk on ikka veel hellad. Selline pööripäev siis. Ilusat talve teilegi!


3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oh häda! Hambavalu on üks hullemaid valusid üldse. Ma loodan, et rohud aitavad ja aasta saab kah viimaks aru, et ta nüüd tõesti lõppeb ja pole mõtet enam rohkem küüsi ja hambaid näidata.

Lendav ütles ...

No mul on juba 2 tabletti korralikust antibiotsist võetud. Nüüd siis passin, kas paistetus hakkab täna alla minema või läheb homseni... Y küll leidis, et ma olen sellise opossumina ka armas, ainult et musi saab ainult ühele suunurgale anda.

Püüan oma näituse avamisel ikka ise ka kohal ära käia, kusagil nurgas vaikselt kükitada. Küll see jama mööda läheb.

mustkaaren ütles ...

Pljõnne näituse puhul!
Nokitsesin yhe akna kallal ja unustasin kogu maailma ära. Poole 4st oli auto kodus muidu...
Põletikud on nõme, nad väsitavad sea moodi. Saa kähku tervex!