laupäev, 21. september 2013

Vaikus ja pimedus

Loen Mikitat. Vähehaaval, mõni lehekülg päevas, sest head asja tahaks pikalt enda ligi hoida ning - mis seal salata - minu väike mõistus saab sellisest tekstist aru ainult pika järelemõtlemisega.

Loen sellest, kuidas pimedus muutub järjest haruldasemaks - lõkketule asemele on tasapisi tulnud tänavatulede kalk valgus, päevavalguslambid, telekate, arvutite, telefonide helendavad ekraanid. Ainult pimedas on näha tähti, aga pimedust leiab järjest vähem.

Loen sellest, kuidas vaikus on kaduv varandus - sellest on rääkinud ka Fred Jüssi (vaikus kui loodusvara - ööülikool).

Siis tulen tööle ja mis mind siis ootab? Kohustuslik disko peaukse juures - sellest suvest on väljas kõlarid ja juhataja käib seda järjest ja järjest kõvemaks keeramas - et oleks ikka hubane. Mind ootab helendav arvutiekraan ja leti kohal on õudsed vanad päevavalguslambid. Fuajees on kohustuslik raadiot mängimas hoida ja hoidku taevas selle eest, kui telekas on kogemata kinni pandud (või eurospordi kanalilt näiteks ETV-le - ka see on viga). Et oleks ikka hubane. Selja taga vuhiseb külmkapp jahutada õlut ja limonaadi. Mõne tunniga on silmad punased ja kuivad, kõrvad ajavad pilli ja närv on must - vaikust ja pimedust, muud ei taha. Tavaline ehe päevavalgus ja ritsikasirin või tuule vuhin männilatvades on ka sobiv.

Olen igatsenud väga valgust, eriti mõnes novembris-detsembris. Aga see külm ja kalk valgus ei päästa midagi. Tahaks kustutada kõik tuled, panna raadio ja telekas kinni, tõmmata kõik undavad külmkapid ja kohviautomaadid seinast ja olla vaikselt-vaikselt pimedas. Küünlavalgus on lubatud. Tähevalgus ka.

Kui pimedusse on lubatud erandid - tähtede, päikse, kuu ja lõkketule näol, on ka vaikusse lubatud erandid. Paar hetke lemmikut:



Mihe lätsi liina minema lalli-lulli-laa...



 Neil oli suvel, 4.juulil, imekena kontsert Elvas Arbi järve ääres. Sündmuseks oli Elva kirjameeste pingi avamine ja nagu viimaselt pildilt näete - mina, kui kõige tähtsam, seisan keskel! Nimelt on see pisike kirjatöö pingi seljatoel minu väikeste valgete kätega tehtud. Kauplesin endale nende helikandja ja täna on see mälestusväärne päev, kui plaadi kätte sain. Aitäh!







Valgusest ja pimedusest veel - olen Mikitaga nõus - pimeduses on tähtis usaldus, valguses ilu. Ilu on voorus, jah, aga kui peaks nende kahe vahel valiku tegema, siis ma valin usalduse.

Vaikuses jääb inimene iseenda mõtetega üksi ja see võib mõnikord väga jube olla. Vaikusel ja pimedusel on võim tuua välja inimese suurimad hirmud. Vaikuses selgub, kas inimene ennast usaldab ja pimeduses, kas ta maailma usaldab. Vaikusse ja pimedusse võib minna tervenema. Vaikusse ja pimedusse võib minna hulluma. Aga sina?

5 kommentaari:

kaaren ütles ...

Tööposti otsas peab tantsima tööandja pilli järgi, aga myra- ja valgusreostus, mille oluline osa on autorikaitse objekte kahjustav muusika ja kujutistevoo taasesitamine ilma autori esindaja loata, ei ole mõistlik ega kohustuslik töökeskkonna osa. Tuleks tööandja eemalviibides siiski jonnakalt telekat ja tymakat vaiksemaks keerata, kui inimlikud v juriidilised argumendid esitada pole võimalik
:P
Mulle oma kunagine töö klaasitehases meeldis, sest valgus, myra ja kemikaalides suplemine olid kyll väheke ebameeldivad, aga see maksti palgapäeval kenasti kinni. Lisaboonuseks oli muidugi- puhas tuba ja hea seltskond!
Praegu on hoopis teised ajad, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Suvi lõppes just otsa, millalgi reede keskpäeval läksid puud värviliseks. Kohe tulevad viimsed linnulaulud kah.

kaaren ütles ...

Mis Mikitasse puutub,siis raamatut kätte võtta pole mul aega, aga yhe hyva plogija tsitaadidki tekitasid nii häid mõtteid, et nende mõtlemine ise oli nauditav. Nii et selle raamatu nautimine ei tohigi kiiresti toimudA:)
Mõtted tekitavadki meis hea- või pahaolu, ka tunded ja aistingud on mõtted, ainult et veel sõnadesse vormimata. Soovin meile kõigile palju häid mõtteid.

Fideelia-Signe Roots ütles ...

Mina armastan vaikust, pimedust, tähti, aga vajadusel tulen ka valguses toime. :) Hübriid tuleb olla tänapäeval. Mulle on alati veider tundunud, et nii paljud vaikust ja pimedust kardavad ja seda peetakse normaalseks. Vastupidisel juhul öeldakse: valgustkartev ja see tähendab midagi kurja ja räpast. "Vampiiritapja Buffy" seriaalis analüüsitakse valguse ja pimeduse teemat minu jaoks väga nauditavalt, ka visuaalses mõttes, aga te niikuinii ei hakka seda vaatama, nii et vahet pole. :)

Lendav ütles ...

Kunstvalgus ja tehismüra on väsitavad. Tavalise päevavalguse vastu pole mul midagi. Lausa poolt on.

Lendav ütles ...

Buffyt olen kunagi vaadanud, telekavõõras olen kõigest viimased aastad.