Tööl on läinud rahulikumaks, juba jaksab taluda siin olemist. Eks oma osa leebumisel on ka selles, et nädal tagasi nägin üsna viljaka unenäo - nimelt väljutasin terve ämbritäie sitta. Ja unenägu materialiseerus - kõik suvel tööl olnud töötajad said täitsa arvestatava rahalise preemia (mina loomulikult kaasaarvatud!). Mul on suvi lõppenud võlgadega (küttepuud ja muudki veel), mida pidin pikalt jupphaaval tagasi maksma. Nüüd siis saab ehk üsna ühekorraga võlad nulli. Mis järelduse me sellest teeme? Ei, töötama küll pingelisemalt ei pea, sel viisil raha saamine on üsna kahtlane. Und tuleb hoopis vaadata ja unes õigeid asju näha!
---
Blogimaailm on lai ja kirju. Lugesin täna pisut ühe noorukese töökaaslase blogi ja ei jõua ära imestada, kuivõrd kauged on meie maailmad teineteisest. Tõeline tibi. Ja mina olen järjest rohkem moor, mis sest, et vanust nii palju polegi. Tema, avameelne inimene, jagab kõike - mida jõi, sõi ja mõtles, kuidas vihma käes hukka läinud soengut ja meiki kohendas. Mina... olen järjest vaiksem. Las mõtted, tööd ja plaanid settivad, küll tuleb ka kirjutamise aeg. Liiga toores on see teema, millele viimastel kuudel olen pühendunud, veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar